Metsaviktoriini 2019 küsimused ja õiged vastused

Metsaviktoriini 2019 küsimused ja õiged vastused

* õiged vastused tumedas kirjas

1.-4. klass

Maksimum punktisumma - 40
1.  2019. aasta linnud, öösorrid, on Eestis looduskaitse all, kuid sellele vaatamata jääb neid meie metsades aina vähemaks. Üheks põhjuseks on see, et öösorride pesi rüüstavad tihti metsnugised, kährikud ja teised väikesed kiskjad. Kuhu muneb öösorr oma munad?
  • Maapinnale
  • Puuõõnsusesse
  • Puu otsa oksaraagudest ehitatud pessaTeiste lindude pessa
  • Majade räästa alla savist ja kõrtest ehitatud pessa
2.  2019. aasta seent soomustindikut võib näha hulganisti kasvamas teeservades, parkides ja aedades. Soomustindikud on väga head söögiseened, aga suurte teede ja tänavate äärest ei maksaks neid siiski korjata, sest seal koguvad nad endasse tervisele kahjulikke aineid. Missugusel fotol on aasta seen 2019?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
3. Tänavuseks aasta liblikaks valisid liblikauurijad väikese ja tagasihoidliku, vaid 1, 5 cm tiivaulatusega liblika, kelle pilt on ka seltsi logol. Selle liblika nimi koosneb kahest poolest. Tagumine pool tuleb erilistest tiibadest - iga tiib on lõhestunud 6 osaks, seega on tiibadel kokku nagu 24 „sõrme“. Nime esimene pool on aga pärit põõsalt, mille lehti aasta liblika röövikud söövad. Mis on 2019. aasta liblika nimi?
  • Kukerpuu-sõrmiktiib
  • Kontpuu-sõrmiktiib
  • Kikkapuu-sõrmiktiib
  • Kuslapuu-sõrmiktiib
4. 2019. aasta loom on kobras. Meil elab umbes 14 000 kobrast, seega kohtab nende tegutsemise jälgi pea kõikjal veekogude ääres. Missugusel fotol on kopra tegevusjäljed?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5
5. Kolmandat korda valisid samblasõbrad tänavu aasta sammalt. Aasta samblaks sai looduskaitse all olev Wulffi turbasammal. Missugusel fotol on 2019. aasta sammal?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
6. Eestis valitakse aasta puud juba alates 1996. aastast. Kõrge tüvega „päris puud“ on kõik juba sel viisil tutvustamist leidnud, järele on jäänud need, mille kohta tavaliselt ütleme põõsas. Selline on ka tänavune aasta puu. Missugusel fotol on 2019. aasta puu õis?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
7. Eestis kasvavad looduslikud orhideed on palju väiksemate õitega kui troopikametsadest toataimedeks toodud liigid. Neid lähemalt vaadates ja tundma õppides on nad aga sama ilusad ja mõned ka üsna haruldased. 2019. aasta orhidee, lehitu pisikäpp, on väga salapärane ja haruldane taim, mõnes keeles kutsutakse teda tondiorhideeks või kummitusorhideeks. Missugusel pildil on lehitu pisikäpp?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
8. Mõned meie rohttaimed on väga vitamiinirikkad. Millise taime lehti kuivatati ja söödeti talvel kanadele, et need paremini muneksid? See on ka tuntud ravimtaim inimeste jaoks.
  • Kõrvenõges
  • Teekummel
  • Suur takjas
  • Kanakoole
9. Aino Perviku Kunksmoori – jutud räägivad heasüdamlikust, aga vahel ka üleannetu loomuga nõiast Kunksmoorist, kes tunneb taimi, keedab kibuvitsateed ja ravib maarohtudega. Katkend raamatust „Kunksmoor ja kapten ´Trumm“:
„Tere,“ ütles Trumm külmast kangete huultega. „Ma sattusin siit hetkeks mööda minema ja mõtlesin, et astun hetkeks sisse.“ Trummi kaenla alt ilmusid nähtavale paberisse pakitud lilled. Need olid viimased õrnad ... õied. Trumm võttis paberi ära ja ulatas lilled kenasti kummardades Kunksmoorile.
„Noh,“ ütles Kunksmoor lilli vastu võttes. „Seekord on sul küll viltu läinud. ... /Sellel taimel/ korjatakse juuri, mitte õisi.“ Trummi nägu muutus väga õnnetuks. „ Aga kas nad pole siis ilusad?“ küsis ta. „Ah soo,“ ütles Kunksmoor. „Seda küll.“
Mis õisi tõi kapten Trumm Kunksmoorile?
  • Kurekellaõisi
  • Mooniõisi
  • Karikakraõisi
  • Palderjaniõisi
10. Eelmise aasta lõpus loodi uus rahvuspark, kokku on neid Eestis nüüd 6. See on Eesti suurim metsade ja soode ala. See uus rahvuspark on:
  • Mäetaguse rahvuspark
  • Ontika rahvuspark
  • Alutaguse rahvuspark
  • Agusalu rahvuspark
  • Karula rahvuspark
11. RMK looduses liikuja kodulehel www.loodusegakoos.ee on „Kuhu minna“ - võimaluste otsing, mille abil igaüks saab leida sobiva õpperaja või matkaraja, lõkkeplatsi, külastuskeskuse või telkimiskoha. Lisaks neile märksõnadele on alajaotus MUU. Selle alt võib leida muud huvitavat ning vajalikku – kauneid looduspaiku, vanu linnamägesid ja ka pargi, mida 2017. aastal külastas üle 150 000 inimese. Pika ja huvitava ajalooga park on rajatud kõrgele pangale, millelt avaneb vaateid merele ja sügavale jõeorule. Siin saab näha isegi liivakivikoobast. Mis park see on?
  • Elistvere loomapark
  • Oru park
  • Keila-Joa park
  • Lõhavere park
12. Metsatööl inimestel abiks olnud tööriistad ja masinad on aja jooksul aina paremaks muutunud. Kõige vanem metsalangetamise tööriist oli kirves, siis tuli saag, 20. sajandil leiutati mootorsaed ning tänapäeval on tehnika viimane sõna metsas harvester. See metsakombain, mida mugavast arvutiga varustatud kabiinist juhib üks inimene, langetab puud, laasib need okstest, lõikab vajaliku pikkusega juppideks ja teeb kõike seda täpselt temasse sisestatud arvutiprogrammi järgi. Kui mitme saemehe töö harvester metsas ära teeb?
  • 10 inimese töö
  • 30 inimese töö
  • 60 inimese töö
  • 80 inimese töö
13. 2019. aastal otsitakse Eesti riigimetsas seni veel kaitse alla võtmata elupaiku, mis sobivad haruldastele ja ohustatud liikidele – samblikele, sammaldele, putukatele ja seentele. Esimest korda otsiti neid paiku 20 aastat tagasi ja tänaseks on neid leitud tuhandeid. Need elupaigad, mis meie riigimetsades üles otsitakse ja kaitse alla võetakse, on:
  • Kõige kõrgemad puud
  • Konnade kudealad
  • Vääriselupaigad
  • Rahvuspargid
  • Rannaniidud
14. Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on mitu seemlat, neist vanim ja suurim Kullengal, Lääne-Virumaal. Mis on seemla?
  • Metsapuude istandik seemne saamiseks
  • Seemnehoidla seemnete säilitamiseks
  • Parimate metsapuude ehk plusspuude järglastest rajatud istandik
  • Madal mets rabaservas või ranna ääres, kus on kergem seemnete saamiseks käbisid korjata
15. Lendoravad elavad Euroopa Liidu maadest ainult Eestis ja Soomes ning siingi jääb neid kogu aeg vähemaks. Lendorav vajab elupaigaks vanade haavapuudega segametsi, sest pesapuuks on just vanad õõnsad haavad. Ka leiavad lendoravad sellistes metsades küllalt toitu. Mida lendorav sööb?
  • Närib noortelt okstelt puukoort
  • Sööb haava, lepa ja kase urbasid
  • Sööb puulehti
  • Sööb noorte käbide rohelisi soomuseid
  • Närib valminud käbidelt soomused ära ja sööb käbi seest seemneid
  • Sööb okaspuude pungi ja võrseid

5.-12.klass

Maksimum punktisumma - 92

1. Eesti 2019. aasta lind on öise eluviisiga ja näha saab teda seetõttu harva, kui ta suveõhtu hämaruses auto või jalutaja eel metsateelt lendu tõuseb. Hästi äratuntava nurruvsoriseva häälitsuse tõttu on ta saanud nimeks öösorr. Rahvasuust on kokku kogutud ligi 200 öösorri rahvapärast nime, mis on inspiratsiooni saanud öösorri elupaigast, häälitsustest, eluviisidest jne. Kuidas on öösorri vanasti nimetatud?
  • Vokilind
  • Nõmmeämm
  • Laisklind
  • Nurrmootor
  • Rehepeksja
  • Kitselüpsja
2. Eestis leidub väga erinevaid muldi, 2019. aasta mullaks on valitud madalsoomuld. Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel. Turbakiht on neil hästi lagunenud, tumedat värvi ja toitainerikas, selle paksus on üle 30 cm. Missugusel fotol on madalsoomuld?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
3. 2019. aasta seeneks kuulutatud soomustindik kasvab meelsasti teede ääres, aedades ja parkides, tihti leidub tindiku viljakehi seal kobaratena koos. „Tindiseen“ vananeb ja rikneb väga kiiresti, lausa tundidega, kübara servad keerduvad üles ja noorena valged eoslehekesed muutuvad mustaks ning kleepuvaks. Mis iseloomustab soomustindikut?
  • Soomustindiku „tint“ – must mass vanade viljakehade all – sisaldab valminud seeneeoseid.
  • Soomustindik on noorelt väga hea söögiseen, mille võib kohe värskelt pannile panna.
  • Soomustindikuid kasvab rohkesti seal, kus leidub lindude väljaheiteid.
  • Soomustindik on eluohtlikult mürgine, nagu valge kärbseseen.
  • Soomustindik on söödav kuid kogub endasse raskemetalle, seega ei tohiks seeni korjata suurte teede äärest ja mujalt saastatud kohtades.
4. Eesti Lepidopteroloogide Selts valis tänavuseks aasta liblikaks väikese ja tagasihoidliku, vaid 1, 5 cm tiibade siruulatusega liblika, kes on kujutatud ka seltsi logol. Selle liblikaperekonna nimi tuleb erilistest tiibadest - iga tiib on lõhestunud 6 osaks, seega on tiibadel kokku 24 „sõrme“. Liiginimi aga on pärit põõsalt, millel röövikud toituvad. Missugustel allpoololevatest fotodest on kujutatud aasta liblika röövikute toidutaime?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5
  • Foto 6
5. Tänavune aasta loom on kobras. See Euroopa suurim näriline on Eesti alade põlisasukas, kuigi ta vahepeal liigse küttimise tõttu meie loodusest hävis. Praegu on tema nimeks euroopa kobras, teaduslik nimi Castor fiber. Kuidas nimetasid kobrast meie esivanemad erinevates Eestimaa paigus ehk siis erinevais murdeis?
  • Majajas
  • Kaber
  • Udras
  • Piiber
  • Võhr
6. Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. 2019. aasta samblaks valitud Wulffi turbasammal on teiste turbasammalde hulgast äratuntav pallitaoliste peade järgi võsutippudes. Oksakimpudes on tal ainsana Eesti turbasammaldest üle 6 oksa. Wulfi turbasammal on:
  • Saanud nime Tähtvere mõisniku von Wulffi järgi, kelle maadelt leitud turbasamblaid kooliõpetaja K.G. Girgensohn esmakordselt kirjeldas
  • Kolmanda kategooria kaitsealune samblaliik
  • Tavaline liik rabalaugaste servades üle kogu Eesti
  • Kasvukoha suhtes nõudlik, kasvab poolvarjulistes kohtades soostuvates okasmetsades
  • Paljudest kohtadest kadunud kasvukohtade hävimise tõttu maade kuivendamisel
7. Eestis valitakse aasta puud juba alates 1996. aastast. Kõrge tüvega „päris puud“ on kõik sel viisil tutvustamist leidnud, tänavune aasta puu kibuvits on kasvukujult pigem põõsas. Ta kuulub suurde roosõieliste taimede sugukonda, mille hulgas on nii puid, põõsaid kui ka pisikesi rohttaimi. Missugustel fotodel on roosõieliste sugukonda kuuluvate taimede õied?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5
8. Eelmise aasta lõpus loodi Eestis uus rahvuspark, kokku on meil neid nüüd 6. Missugused olulised, kõrge kaitseväärtusega loodusmaastikud jäävad uue rahvuspargi aladele?
  • Poruni laialehine loodusmets
  • Kurtna järvestik
  • Agusalu soostik koos mandriluidete ehk kriivadega
  • Puhatu soostik
  • Ontika paekallas
  • Narva jõe vanajõed ja luhad Struugal
  • Kohtla-Nõmme geoloogiapark
9. Kevadisel metsataimede istutamise ja külvi ajal vajatakse igal aastal mitu tonni männi ja kuuse seemet. Suurem osa sellest saadakse metsast korjatud käbidest aga üha rohkem väga head seemet saadakse RMK seemlatest, eriti kõige suuremast – Kullenga seemlast Lääne-Virumaal. Seemla rajamine ja hooldamine nõuab väga palju tööd. Missugused fotod on seemlatest ja seal tehtavatest töödest?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5
  • Foto 6
10. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO 2018. aasta õhukvaliteedi uuringu andmeil on maailma kõige puhtama õhuga kohad Bredkalen ja Malmberget, mis mõlemad asuvad Rootsis. Millised paigad hõivavad 3 järgmist kohta selles edetabelis?
  • Benicasim, Hispaania
  • Rõuge, Eesti
  • Rigi, Šveits
  • Palmse, Eesti
  • Rovaniemi, Soome
11. A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ mitmes osa tehakse juttu soos kasvavast sajakoorsest, millest saab häid rehapulki: „Rehapulkadeks oli Eedi soost sajakoorseid korjanud, aga neist ei jätkunud kõigile, pidi pihlakasi lisaks tegema.“ (Tõde ja õigus I). Tõe ja õiguse” viiendas osas käib Indrek mälestuste radadel ja tõdeb, et kõik on muutunud:
„Iga mätas, iga küngas, iga kask, mänd, kadakas ja põõsas oli teiseks saanud, isegi teatud sajakoorse-perekonda ei leidnud ta sealt, kust läks teda otsima. Ometi arvas ta, et kõik võivad muutuda, võivad välja kasvada, aga tema jääb — sajakoorne jääb, sest tema tahab kasvada kõvaks ja sitkeks, et oleks noatera ees nagu luu ja sarv  ja sellepärast kasvab ta tasa ja targu. Võid oodata palju aastaid pikisilmi, et sajakoorsest saaks rehapulka, aga enne tüdineb ootaja, kui jõuab kasvada sajakoorne. Ja nüüd ei olnud teda ometi enam endiselt paigalt leida.“

Sajakoorne on oma nime saanud naastulise, „narmendava“ koore järgi, teda leidub kõikjal üle Eesti ja lapsi hoiatatakse tema punaste, mürgiste marjade söömise eest. Mis nime all tunneme sajakoorset tänapäeval?
  • Viirpuu
  • Lodjapuu
  • Paakspuu
  • Kuslapuu
  • Punane leeder
12. Eestis on suuri, vanu ja huvitava kasvukujuga puid iidsetest aegadest tähtsaks ja pühaks peetud. Looduslike pühapaikade ja hiiepuudena teatakse enamasti pikaealisi, jämedaks ning kõrgeks kasvavaid puuliike. Mis liiki on pildil olev looduskaitsealune põlispuu?
  • Tamm
  • Pärn
  • Sanglepp
  • Mänd
  • Künnapuu
13. Meie taimedel on vanasti olnud väga põnevaid ja naljakaid rahvapäraseid nimetusi. Nii oli nurmenukk rahvasuus kikkapüks ja võilill põrundhaigerohi! Millisel fotol on aga vanapoisi musutaim?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
14. Ellujäämiskursustel õpetatakse, kuidas metsa eksinuna loodusest toitu leida. Selle pikkade kitsaste lehtedega taime maa-alused roomavad varred ehk risoomid sisaldavad palju toitvat tärklist ja maapealsete varte alumine osa meenutab maitselt kurki. Kuid ettevaatust – ta kasvab niisketes kohtades kõrvuti väga mürgiste taimedega, näiteks mürkputkega! Millisel fotol on see looduslik toidutaim?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
15. Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2019. aasta orhideeks lehitu pisikäpa. See üliharuldane käpaline kasvab meil varjulistes niisketes kuusikutes. Mõnes keeles kutsutakse teda tondiorhideeks või kummitusorhideeks. Mis iseloomustab lehitut pisikäppa?
  • Saab toitaineid taimega sümbioosis elavate seente abil
  • Tal puuduvad rohelised lehed
  • Tal puuduvad juured
  • Valmistab endale toitaineid fotosünteesi abil
  • On kõige rangema, I kaitsekategooria alla kuuluv taim
16. Eestis on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hoole all paarsada õppe- ja matkarada. See rada sai viimastel aastatel palju juurde tänu rahvusvahelisele projektile Saagu Valgus! - Lights on! Tehti korda trepid ja rippsillad, rajad ja pingid, parkla ja infotahvlid. Sildade remondi eel eemaldati ka „pulmalukud“ - tabalukud, mida noorpaarid pulmade ajal oma truuduse kinnituseks sillale kinnitasid ja võtme jõkke viskasid. Lukud soodustasid sillakettide roostetamist. Nüüd saab pulmade ajal lukkusid kinnitada skulptor Mati Karmini Südamete skulptuuri külge sealsamas silla kõrval. Ühte kaunist ja iseloomulikku kohta rajal hakatakse täis- ja pooltundidel valgustama värviliste prožektorite valgusmänguga. Mis rada see on?
  • 3,5 km pikkune Tabasalu loodusõpperada Harjumaal
  • 3 km pikkune Neeruti loodusrada Lääne-Virumaal
  • 16 km pikkune Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada Harjumaal
  • 2 km pikkune Laiksaare õpperada Pärnumaal
  • 3 km pikkune Keila-Joa pargi loodusrada Harjumaal
17. Carl Linne 1758 a loodud eluslooduse süsteemi järgi elab Eestis 2 karuliiki: Ursus arctos ehk pruunkaru (pildil) ja Ursus meles ehk „meekaru“. 1762. aastal tehti parandus ja meekaru tõsteti teise sugukonda ning ta sai ka uue teadusliku nimetuse. Kes oli Linne järgi „meekaru“?
  • Metsnugis
  • Ahm
  • Mäger
  • Kaeluskaru
18. Omal ajal kasutati metsatöödel sellist latti nagu pildil kõrgele puu najale on seatud. Lati otsas oli metallist hark. Vanemad metsamehed kasutavad seda veel tänapäevalgi. Milleks sellist hargiga latti kasutati?
  • Kasvava puu tüve ülemise osa läbimõõdu mõõtmiseks
  • Puu langetamiseks soovitud suunda
  • Puukoore märgistamiseks võimalikult kõrgelt
  • Vaigutamiseks vajalike soonte tõmbamiseks puu ülemisse ossa, et vaiku saaks koguda kogu tüve ulatuses
  • Isakarude peletamiseks mõeldud küünejälgede tegemiseks

Viktoriinid