Jõhvikad kasvavad rabades, rabastuvates metsades, siirde- ja madalsoodes. Marjad valmivad septembri keskpaigas. Marjaaeg kestab oktoobrini. Õige aeg jõhvikate korjamiseks olekski pärast esimesi öökülmi, sest siis on marjad kasulike ainete poolest kõige rikkamad. Jõhvikad
Juba ammustest aegadest saadik on jõhvikat rahvameditsiinis kasutatud palavikulangetaja ja janukustutajana. Vitamiine selles marjas märkimisväärselt pole, küll aga on jõhvikas rikas mineraalainete poolest. Suur bensoehappe sisaldus aitab marjadel püsida kevadeni söödavana nii looduses kui kodus hoiustatuna vee all, näiteks veega täidetud purgis.
Sügisestes marjades on rohkem pektiinainet, parimad moosimarjad on heleda põsega. Kevadised marjad on aga sügisestest magusamad. Vanarahvas olla pidanud kevadist marja väärtuslikumaks, aga see ei püsi kaua ja sobib kohe põske pistmiseks. Enamasti on linnud-loomad kevadeks rabamätastel ka puhta töö teinud ja jõhvikaid metsas väga vähe.