Murakad

Murakad kasvavad rabaservadel, soometsades ja puisrabades. Murakale tasub minna juulis ja augusti esimesel poolel. Viljad on alguses punakad ja kõvad, valmides muutuvad mesikollaseks. Selle marja ainukeseks puuduseks on suured kõvad seemned, kõik muu – värvus, aroom ja maitse on ülihead. Murakate korjamine nõuab samuti aega ja kannatlikkust, sest marjad tuleb korjata ükshaaval. Iga vars kannab vaid üht marja.

Mõnikord on aga murakalehti paksult täis plats täiesti marjavaba. See tuleb sellest, et vähemalt pooled taimedest on isastaimed ega vilju kunagi. Murakad on väga suure C vitamiini sisaldusega.

Rabamurakat võib säilitada külmas kohas ja omas mahlas, säilib sama hästi kui pohlad või jõhvikad. Marjadest keedetud mesikollane moos viib keele alla. Nutikas perenaine ei viska iial ära murakate puhastamisest järele jäänud nuttisid, vaid kuivatab need talvise tee jaoks. Tee aitab külmetuse ja köha puhul, aga selle aroom ja maitse toovad silme ette suvise raba ja metsa.