3true
Soomaa

Soomaa rahvuspark

Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Nii nagu nimigi ütleb, moodustavad 80% Soomaa rahvuspargi pindalast rabad koos soostunud niitude ja soometsadega.
Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks – kasutades selleks kanuud või süsta. Vaata lisaks Soomaa rahvuspargi võimaluste kohta siin.

Soomaa rahvuspargi aarded:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti Looduskaitse 110 aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga tutvustamaks põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu. Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!
Aare asub Soomaa südames, 1993 aastal loodud Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses, kõige enam Soomaa maastikku kujundava looma loodud skulptuuris. 
Soomaa rahvuspark hõlmab 390m2 põnevat “viienda aastajaga” maastikku. Nagu Soomaal ikka, alati tuleb valmis olla selleks, et kits jookseb su metsarajal jalust ning jalad saavad märjaks. Nautigem siis seda!
Oo kobras, sa suur maastikuarhitekt ning talumehe nuhtlus! Siin, Soomaal oled sa au sees ja sinu loodud vee- ning puiduinstallatsioonide vaatlemiseks see rada ongi.
Raja geopeitusega mitte seotud lisaväärtus on võimalus mängida interaktiivset nutimängu, selleks lae alla Play poest või App Store-st alla Loquiz äpp.
Mänguks vajalikud paroolid ja QR koodi leiad Soomaa külastuskeskuse parklas olevalt infoaluselt.
Tõramaa küla jätkus ajalukku 140. aastaks. Viimane elanik oli 1979 aastani Mihkel Riis. Siin, Pärna, ehk ka Karaski talus elanud Andres, Kadri ja Maria Riis´idest viimasena lahkus ´70ndate alguses Maria.
Osaliselt on hoone RMK poolt konserveeritud, puritaanid saavad siin ööbida ning Soomaa öiseid hääli kuulata. Lõkkealus on olemas.
Siia tulles peab meeles pidama, et tegemist on Soomaaga. Tõenäoliselt ei Kadri ega Maria poleks koju tulekuks enamusel ajal aastast kõpskingi kalossideta jalga pannud.
Parkla koordinaadid on antud, sealt edasi ka jõeületuseks sobiva tallu viiva teeotsa alguse omad. Enamuse aastast kohtud sa selles punktis elektrikarjusega, selle võid ületada, peremees on teadlik. Ole ettevaatlik, ka jõe kaldal on elektrikarjus.
Vanas kuuseistanduses jälgib tähelepanelikult kõiki liikujaid Pargivaht. Üldse mitte kurjalt, vaid ikka selleks, et rahvuspargi reeglitest kinni peetaks. On ta nüüd Andres, Kadri või Maria, tont seda teab… Ja ega ta ei ütle ka. Ja kas ongi vaja teada?
Selleks, et jõuda Ingatsi 3 kilomeetrisele matkarajale, tuleks sõitu alustada kas Tori kiriku juurest või Soomaa rahvuspargi külastuskeskusest.
Tori kiriku juurest tulles pead keerama vasakule, siis uuesti vasakule, siis paremale, siis vasakule, siis sõitma läbi Viinahaualt ja keerama vasakule. Kui tee saab otsa, siis oledki kohal. Soomaa rahvuspargi külastuskeskusest tulles aga pead tegema vaid kaks parempööret.
Või siis: pane koordinaat sisse, nõjatu mugavalt autoistmesse, tee aken lahti ja kulge loodust nautides rahulikult kohale.
Kui sa juba jõudsid Ingatsi õpperajale, siis mine vaata järgi, kus puugaasiga töötavad kitsarööpmelised rongid palke välja vedasid ja kuidas raba vaatetornist paistab. Aarde leiad peale rongipeatust.
Piiride tõmbamine ja enda teistest eristamine on eestlasel veres juba iidsest ajast. Siingi eristati Tõramaa küla ning Kõpu-Tõramaa küla, kuigi talud kulgesid jõeäärt mööda rivis. Veel 1939. aastal oli siin talusid 17 ja põldu hariti 120 hektaril.
Niisiis. Tõramaa või Kõpu-Tõramaa? Kõpu-Tõramaa või Tõramaa? Ah?
20 mai 2020 varahommik algas uniselt, nagu ikka kolmapäevahommikud. Peale kohvi ja tööpäeva alustamist saabus aga sõnum, mis muutis päevi, nädalaid, kuid. Küsimus Laurilt, et kas tahaksime peita Soomaale, koostöös RMK-ga Eesti Looduskaitse 110 aastapäevale pühendatud aardeseeriasse? Muidugi!!
Õige pea võttis ühendust RMK Soomaa külastuskeskuse hästi vahva teabejuht Triin ning talle sobisid meie natuke kiiksuga ideed - teha vanadest, pargivahi kuuritagustest asjadest, uued. Nii nad teile nüüd siin otsimiseks on – uued vanad.
Aitäh Laur ja Triin, vahva aeg oli!
Geopeiturile on see koht küll rohkem teada – Lemmjõe aarete parkla. Ja kevadisele loodushuvilisele – karulauguparkla. Lisame sõnastikku siis ühe ühise nimetaja – Kuusekäära parkla. Siit avaneb nii värav rappa kui võimalus minna Lemmjõe tamme vaatama. Kevadel napsata põske üks imetervendav karulauk.
Hüpassaarelt, Mart Saare majamuuseumi juurest algab matkatee mis viib läbi metsa rappa. See tee on eriline, seda mööda jalutas valges ülikonnas helilooja inspiratsiooni koguma ning rabalaukasse ujuma. Öeldakse, et nende metsade kohinat võib tema loomingus kuulda, kui mõttega kuulata.
NB! Sisenedes pead värava avama ja enda järel sulgema, et lambad plehku ei paneks!
Parkla 58˚27.115 025˚00.184
2017 aastal Eesti Kunsti Akadeemia sisearhidektuuri suvekooli FLOODED tööks oli projekteerida Soomaale siseruumi ja välisruumi põimiv hoone. Loomulikult otsustati teha saun. Sest mis laager see ka ujuva saunata on. Kui hästi põimimine õnnestus, seda saab siiani imetleda ning nautida.
Järgmisel aastal loodi suvekooli poolt Soohotell.
Meie küll kunstiinimesed ei ole, aga kindlasti on sellisest kohast puudu korralik Linnuridaelamu, kui hästi see õnnestus, saad teada RMK Muinasküla lõkkeplatsil.