3true
Lahemaa

Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint, rändrahnud, kivikülvid) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 747,84 km², sellest maismaad 479,10 ja merd 268,74 km².
Vaata lisaks Lahemaa rahvuspargi võimaluste kohta siin.

Lahemaa rahvuspargi aarded:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti Looduskaitse 110 aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga tutvustamaks põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu. Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!
See aare tutvustab üht Altja rannaküla sündmusrikka ajalooga seotud paika.
Merinõmme rannas oli 19.sajandi II poolel Vaeküla mõisniku suvemaja. 1924.a ostis juba laguneva hoone Altja-Mustoja Hariduse- ja Kultuuriselts ning ehitas selle seltsimajaks, millest sai kahe küla rahva kooskäimise koht. Siin lavastati näidendeid, harjutati koorilaulu, korraldati peoõhtuid ja mitmesuguseid kursuseid. Hoone lagunes II maailmasõja ajal ja pärast sõda vedasid nõukogude piirivalvurid selle ära kütteks. Praegu on hoonest näha vaid vundament ja jõekaldal sissevajunud kelder. Praegu seltsimaja koht üks huvipunkt Altja loodus- ja kultuuriloolisel rajal
https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/11684
 Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Parkla Altjal 59 34,920 26 06,675
Ojaäärse talu on olnud 19. sajandil Palmse mõisa nn. kuuepäeva koht, mis tähendas seda, et 6 päeva nädalas pidi talust keegi olema mõisatööl. Praegune maja ehitati 1855. a.
Alates 1845. aastast lasi Palmse mõisa tolleaegne omanik Karl Magnus von der Pahlen ehitada siitkandi küladesse uutmoodi talumaju. Need olid paekivist, enamuses kivikatusega, kuid suurim uudis oli neis majades korsten. Teatavasti tuli korsten Eesti taluelamutesse alles 1880-ndail aastail, kuid Palmse külades oli hulk korstnaga maju juba pea poolsada aastat varem. Praeguseni on neid maju säilinud Ilumäe, Võhma ja Tõugu külades.
1971. aastal loodud Lahemaa Rahvuspark alustas Ojaäärse ümberehitust puhkemajaks 1973. aastal.
https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/pohja-eesti-puhkeala/1627 https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/1718
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Parkla 59 30.488 25 58.381
Aare kutsub teid matkama Viitna “järvemägedele” - 27 huvipunktiga 7 km pikkusele Viitna loodusõpperajale. Kui pikaks jalutuskäiguks napib jõudu või aega, saab piirduda ainult ringiga ümber Pikkjärve – nii on matka pikkus 2,5 km.
Aastakümnete vältel on 1971. a loodud Lahemaa RP piire mitmeid kordi muudetud, põhjuseks nii muutuvad arusaamad sellest, milliseid nähtusi peaks rahvuspark hõlmama kui ka looduskaitsereformid. Mitmeid kordi on muutunud Lahemaa lõunapiir – vahepealsel perioodil rahvusparki kuulunud Viitna järvede ning neist lõunasse jäävate liustikutekkeliste pinnavormide piirkond moodustavad nüüdseks omaette kaitsealad: Viitna maastikukaitseala, Ohepalu looduskaitseala, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala.
Looduskaitse ajalugu ulatub siin aga märksa kaugemale. Juba 1896. a mainiti Viitna Suurjärve Liivimaa floorat käsitlevas teoses ühe haruldase läbipaistvas vees kasvava kaunitari pärast. Nimelt on Viitna Suurjärv üks Eesti seitsmest järvest, kus elab vesilobeelia. Kuid peale vesilobeelia on Viitna järves teisigi kaitsealuseid taimi: valge vesiroos, järv-lahnarohi ja jõgitakjad. Hoidkem neid ja nende kodu!
Aare asub Viitna oosi, järsunõlvalise vallseljaku, kõrgeimas osas. Aarde leidmiseks jäta auto teeäärsesse parklasse ning hakka mööda matkarada minema. Aarde leiad infotahvli nr 12 lähedusest ehk oosi kõrgeimast osast.
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/pohja-eesti-puhkeala/
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Parkla 59 26,846 26 0,846
Nõmmeveskilt algas üks Lahemaa esimesi looduse õpperadu. 1978. aastal trükitud Tõnu Reinvaldi raamatukese abil saab otsekui ajarännakul ette kujutada, kuidas loodus ja matkamine Lahemaal rohkem kui 40 aasta jooksul muutunud on. Rahvuspargis käidi tol ajal tavaliselt asutuste ja koolide korraldatud bussiekskursioonidega, loodust tutvustasid Lahemaa giidid. Rajad olid enamasti ühesuunalised, buss tuli matkajatele teise raja otsa vastu. Tänapäeval on kunagine Nõmmeveski rada osa 370 km pikkusest RMK Oandu-Ikla matkateest, siin matkab aastas sadu inimesi
Nüüdseks on Lahemaal 12 matka- ja õpperada. Lühemad loodusrajad on ringikujulised. Enamasti sõidavad pered või sõpruskonnad autoga raja parklasse, teevad jalgsi- või jalgrattaretke ning lõpetavad taas parklas. Bussiekskursioonid on jäänud turismifirmade pärusmaaks, kes toovad välisturiste põhiliselt Viru raba rajale. Infot radade ja telkimise kohta saab: https://loodusegakoos.ee/
Aarde leidmiseks suundu Vasaristilt või Nõmmeveskilt alustades Oandu-Ikla matkateele. Üllatusmoment on tagatud, kui te pole siin varem viibinud https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/oandu-ikla-matkatee
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Vasaristi parkla 59 30,440 25 45,674
Nõmmeveski parkla 59 30,448 25 47,252
Vergi poolsaarel Võsu ja Lobi küla vahel asuv rada tutvustab paksu metsa peitunud Ojakivi, tuntud ka kui Oja Suurkivi, Sagadi kivi, Võsu rändrahn, Piga Suurkivi. Hiidrahn on maapealse mahu poolest 3. Lahemaal ja 14. Eestis. Kivini on maad 2,5 km ning tagasi sama palju.
Lahemaa on erakordselt rikas rändrahnude poolest. Suurem osa Lahemaa kividest on siia kantud Kagu-Soomest ja Viiburi ümbrusest ca 12 500 a tagasi mandrijääga, mida tõestab rahnude koostises leiduv graniit ja rabakivi. 29,6 m ümbermõõduga ja 6 m kõrgune punakas jämedateraline Ojakivi ongi kivimtüübilt Viiburi rabakivi.
https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/ojakivi
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Ojakivi parkla 59 36,282 25 59,529
Vanad heinamaaküünid on mälestusmärgiks endistele aegadele. Tänapäeval enam väikestelt heinamaadelt heina ei tehta ja loomi ei karjatata – maaelu on muutunud. Oandu külastuskeskuse heinamaadel on kolm erinevat heinaküüni. Aarde leiad neist kõige uuema juurest. Kui soovid kiigata vanemaid, siis maantee poolne heinamaaküün on ligi sada aastat vana. Veel vanem on väike heinaküün keskmise heinamaatüki peal.
Oandu Külastuskeskusest saab alguse mitu matkarada. Pärandkultuuri Raja ääres on hulk pärandkultuuri objekte – jälgi eelmiste põlvede elust ja tööst. Mitme kilomeetri pikkused sammaldunud kiviaiad, vanad verstakivid ja metsa kasvanud heinamaalapid toovad meieni teateid ammu kadunud elulaadist. Suur osa rajast tutvustab metsaga seotud pärandkultuuri: võõrpuuliigid, üle saja aasta vanused metsasihid, metsanduslikud katsealad, vaigutatud männid, hundiaed (hundilõksu rekonstruktsioon), metsloomade söödahoidla, vana taimeaed – infotahvlitelt saab teada, mis töid siin metsades endistel aegadel tehti ja kuidas see tänast metsamaastikku mõjutab.
https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/oandu-kulastuskeskus
https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/oandu-parandkultuurirada-3-4-km
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Parkla 59 33.898 26 06.034
Vahakivi, ka Palmse rändrahn, Palmse Vahakivi, Nõiakivi on paljude nimede ja mitmete muistenditega seotud kaitsealune graniidist hiidrändrahn Palmse-Ilumäe teest 400 m edelas Uueküla metsavahikoha juurde viiva tee ääres. Tema suurus on 9,5 x 6,0 x 4,5m, ümbermõõt 24,3 m. 1869. ja 1882. a joonistas kivi Tartu Ülikooli kasvandik akadeemik Gregor Helmersen. 1986. a uuris ja mõõtis rahnu eesti geoloog ja looduskaitsja Herbert Viiding.
Rändrahnu on kirjeldatud rahvapärimuses ohvrikivina. Kesk- ja uusaegsele ohvrikivile viitab suurem lohk, kuhu sai ohvriande jätta. Ühe 1939. aasta teate järgi olevat kivil põletatud Kingu Krõõt Võhma külast, aga kivi olnud juba enne seda ohvrikivi.
1997. aastal leidis eesti arheoloog Valter Lang kivi pealispinnalt ka 5-6 üsnagi halvasti säilinud väiksemat lohku, mis viitab kivi varasemale, raua- või isegi pronksiaegsele, kasutusjärgule. Seega on samal ajal tegemist nii lohu- kui ka ohvrikiviga. Paika, kus kivi seisab, kutsutakse Hiieväljaks.
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Lahemaa neljast poolsaarest läänepoolseim – Juminda – asub Kolga ja Hara lahe vahel. Poolsaar lõpeb Juminda neemega, kus asub poolsaare vanim küla, mille nimi on … Juminda. Siin elab peresid kelle ajalooline püügiõigus on vanem kui kaks sajandit. Pelgalt kalapüük tänapäeval siiski leiba lauale ei too, samas ei puudu kala randlase söögilaualt kunagi.
Ka neeme tippu jääv RMK telkimisala kannab Juminda nime.
Virve küla lähistelt parkimisplatsilt algab 7 km Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada. Rada tutvustab Juminda poolsaare keskosa, kus männimetsaga liivaseljakud vahelduvad sooribadega. Üksikuna keset soometsi paikneb Lahemaa suurim rändrahn – Majakivi (kõrgus 7 m , üm 32 m). Poolsaare kõrgeimasse punkti on paigutatud Pikanõmme vaatetorn.
Virve ja Hara küla vahele rajati nõukogude ajal allveelaevade baas ehk demagnetiseerimise sadam. Selle veealused rajatised ja kaablite süsteem hõlmasid tervet Hara lahte ja ulatusid Juminda poolsaare tipust 18 km kaugusele neutraalveteni.
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/1725
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/1716
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Muuksi pank on osa Põhja-Eesti klindist - ühest monumentaalsemast loodusmälestisest nii Eestis kui Euroopas. Lahemaa klindilõik on merest eemaldunud ja enamjaolt mattunud pinnakatte alla. Kohati on siiski näha järsunõlvalisi astanguid. Muuksil kõrgub paelava serv ligi 30 m üle merepinna.
Siit kõrgelt klindineemikult kaitsesid muinaseestlased end võõraste sissetungijate eest. I aastatuhande teisest poolest e.m.a kuni viikingiaja lõpuni (11. saj.) asus siin kolmnurkse põhiplaaniga linnus. Kolmest küljest kaitses 5300 m² linnuseala looduslik järsak – klindiastang, neljandast aga kaarjas vall.
Muuksi küla on Lahemaa vanimaid külasid. Siit lähedalt leitud kivikirstkalmed kinnitavad vähemalt nelja tuhande aasta vanust püsiasustust. Ümberkaudsetel loopealsetel hariti pronksiajal üles väikesed põllulapid. Aegamisi tekkis vajadus suurema põllumaa järele ning abinõuna võeti kasutusele tuli, et teha loometsade arvel ruumi viljakasvatusele. Loopealsete õhuke, kuid toitainerikas viljaks muld kurnati välja ning maa võeti kasutusele karjamaana, mõnele poole aga rajati kalmistud. Muuksi ümbruse loopealsetelt on leitud ligi paarsada kalmet. Hundikangrutena tuntud kivikirstkalmistu pärineb 1. aastatuhande lõpust eKr ja esimestest sajanditest pKr.
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Muuksi parkla 59 30,676 25 31,158
Lahemaa rahvuspargi süda Palmse on huvipakkuv nii kauni looduse kui ka ajaloolise tuntuse tõttu. Palmse ajaloos on keskne koht olnud kohalikul mõisal, mis tekkis põlise küla kohale kloostrimõisana juba 13. sajandi lõpus. Mõisnikest tuntuimad olid siin 250 a valitsenud ja end nii Eesti, Rootsi kui ka Tsaari-Venemaa ajalukku kirjutanud vana väärikas Pahlenite aadlisuguvõsa. Pahlenid olid talupoegade seas armastatud ja lugupeetud mõisnikud. Mitu tõestisündinud lugumõisahärrade heategudest o Friedrich Reinhold Kreutzwald üles kirjutanud raamatusse „Eest rahva ennemuistsed jutud“. Pahlenite perekonnale kuulus mõis 1677. a kuni 1919. a, mil iseseisvunud Eesti maareformiga riigistati suurmaaomandused ja tööstusettevõtted.
18. sajandil keskel asusid praeguse Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuse asemel Palmse mõisa loomalaudad. 18 sajandi II poolel ehitati neid korduvalt ümber, mille tulemusena kujunes sajandi lõpuks mõisaansamblites levinud traditsiooniline „linnuse tüüpi”, s.t. igast küljest hoonetega suletud tallide rühm.
Aare asub siseruumides ja on leitav külastuskeskuse lahtiolekuaegadel:
15.05.-15.09. E-P 9.00-17.00
16.09.-14.05. E-R 9.00-17.00
Astu julgelt sisse! Külastuskeskuse töötajad on aarde olemasolust teadlikud ning aarde leidmiseks pole vajalik nendega suhelda. Lahendades mõistatuse „Künnab ja künnab, aga vagu järgi ei jää“, saad teada, kust aaret otsida.
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/1734
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Parkla 59 30.714 25 57.263