110 fakti looduskaitsest

Faktid on koondanud Urmas Tartes

Esimesi maailmas

1. Looduslikud pühapaigad on maailma vanimad hoitud looduspaigad. Looduslikud pühapaigad on väga mitmekesised. Nad võivad olla nii erilised geoloogilised moodustised, pinnavormid kui ka maastikud ja ökosüsteemid. Nad võivad olla mäed, künkad, metsad, orud, jõed, järved, lahed, koopad, saared, allikad. Nende suurus võib varieeruda üksikust puust, allikast või kivist tervete metsade, mäeahelike või ka maastikeni. Pühaks on peetud ka kindlaid liike. Looduslikke pühapaiku leidub kõikjal maailmas, kus inimesed elavad. Vanimate teadaolevate pühapaikade ajalugu ulatub enam kui 60 000 aasta taha. Looduslikud pühapaigad seovad meie ajaloolist mälu, kohapärimusi, tavasid, uskumusi ja loodushoidlikke väärtushinnanguid. Eestis on ligikaudu 3000 looduslikku pühapaika.
Loe lisa...

Esimesi Eestis

22. Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna-lähedastel saartel. 17. juunil 1297 kirjutas Taani kuningas Erik VI Menved alla akti, millega keelati metsaraie Tallinna-lähedastel saartel: Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule.„Erik, Jumala armust taanlaste ja allutatud rahvaste kuningas, Eestimaa hertsog, soovib kõigile, kes käesolevat dokumenti näevad, igavest päästet Issandas. Me keelame rangelt meile osaks saanud armuga, et keegi ega mingitel tingimustel ei võtaks ette puude maharaiumist meie saartel Nargheten (Naissaar), Vulvesöö (Aegna), Blocekarl ja Rughenkarl (Paljassaar) ega põletaks mingil viisil puusütt, välja arvatud meie Tallinna lossi ja linna tarbeks, nii nagu on tavaks juba iidsest ajast – kui tahetakse meie hukkamõistu ja kuninglikku karistust vältida. Selle asja tunnistuseks laseme siia juurde panna meie pitseri. Antud Roskildes, 1297.“
Loe lisa...

Kaitstavad objektid

39. Eesti looduskaitse algusaastad maksid kinni lätlased. Vaika saarte rendilepingu eest tasus Riia Looduseuurijate Selts. Seega algas meie looduskaitse kohe rahvusvahelise koostööga.
Loe lisa...

Eesti äärmuspunktide kaitsestaatus

53. Põhjapoolseim punkt Vaindloo saar asub Vaindloo hoiualal.
Loe lisa...

Liigikaitse

59. Esimese looduskaitseseadusega 1936. aastal võeti kaitse alla kaheksa orhideeliiki. Kaitse alla võeti punane tolmpea, valge tolmpea, lehitu pisikäpp, püramiid-koerakäpp, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, arukäpp ja leeder-sõrmkäpp.
Loe lisa...

Punane nimestik

75. Punane nimestik annab tagasisidet liikide seisundist. Punase nimestiku koostamisel hinnatakse ühtsete rahvusvaheliste reeglite alusel kõikide liikide väljasuremisohtu. Nii saame teada, missugustel liikidel läheb sedavõrd halvasti, et nad on väljasuremisohus, ja mis neid kõige rohkem ohustab. Samas näitab punane nimestik ka seda, kui mõne ohustatud liigi seisund on paranemas. Nii annab nimestik meile olulist tagasisidet looduskaitse toimimise ja täiendavate andmete kogumise vajaduse kohta, aga ka lähteandmeid selleks, et korraldada liikide õiguslikku kaitset ning kavandada ja rakendada kaitsemeetmeid.
Loe lisa...

Võõrliigid

82. Kõige rohkem on Eestisse toodud erinevaid taimeliike, hinnanguliselt umbes 4000. Seda on rohkem kui meie pärismaiseid taimeliike: 1538 liiki soontaimi ja 584 liiki sammaltaimi.
Loe lisa...

Pärandkooslused

88. 19. sajandi lõpul hõlmasid pärandkooslused, põhiliselt poollooduslikud karja- ja heinamaad, ligikaudu 1,8 miljonit hektarit ehk 40% maismaast. Tänaseks on neid alles kuni 75 000 hektarit.
Loe lisa...

Geoloogia

91. Eesti eluta loodusest annab ülevaate Eesti ürglooduse raamat, mille koostamisega alustati aastal 1982. Ürglooduse raamatu koostamise idee tekkis 1970. aastate lõpul looduskaitsjal ja geoloogil Herbert Viidingul. Tema koostatud kava arutati Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjonis ja Teaduste Akadeemia keemia-, geoloogia- ja bioloogiateaduste osakonnas ning selle kiitis heaks akadeemia presiidium. Kava teostamise otsustas 17. mail 1982 Eesti NSV MN presiidiumi keskkonnakaitse ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise komisjon. Ürglooduse raamatusse kanti 1) looduskaitse alla võetud objektid; 2) kaitseala piiresse jäävad teaduslikku, maastikulist, veekaitselist, kultuurilist, ajaloolist, esteetilist või pedagoogilist väärtust omavad objektid; 3) seni veel kaitseta, kuid eelmainitud põhjustel tähelepanuväärsed objektid.
Loe lisa...

Globaalsed muutused

97. Elu Maal põhineb taimedel. Fotosüntees on protsess, mis on Maa ajaloos loonud loomade, sealhulgas inimese elutegevuseks vajaliku hapniku ja varustab energiaga kõiki liike.
Loe lisa...

Igaühe looduskaitse

109. 1936. aastal oli Eestis üks looduskaitseinspektor ja 588 usaldusmeest. Looduskaitse algusaastatel tugines looduskaitse olulisel määral vabatahtlike asjahuviliste abile. 80 aastat tagasi ametisse nimetatud usaldustegelastest olid ligi 70% õpetajad, 17% metsandusliku haridusega metskonnatöötajad, enamasti metsaülemad, ja 13% kohapealsed seltskonnategelased.
Loe lisa...