Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee

TÄHELEPANU!
MATKATEE TRASS VIRU RABAST KUNI JÄRVI PIKKJÄRVE TELKIMIASALANI (kilomeetrid 42-49) ON MUUDETUD. PALUME JÄLGIDA TÄHELEPANELIKULT RAJA TÄHISTUST LOODUSES!
KODULEHEL OLEVAT II LÕIGU AEGVIIDU-KALMEOJA KAARTI ON UUENDATUD NING SEE VASTAB TEGELIKKUSELE.
PABERKANDJAL OLEVAD II LÕIGU KAARDID ON UUENDAMATA.

Matkateede rajamise idee ise sündis juba 2000. aastal ning seisnes olemasolevate radade ja peatuspaikade sidumises ühtseks trassiks, selle kirjeldamises ja tähistamises, samuti täiendavate peatuskohtade rajamises.

2012. aastal avatud RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele.

Rada on tähistatud kilomeetripostide, valge-punase-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega, mis aitavad rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning metsas puhkamisest.

Olulised materjalid:

Allalaetavad failid GPS seadmetele

Zip-failid GPS seadmetele sobivas formaadis (Garmini gpx). gpx-failide laadimiseks Garmini GPS-seadmesse võib kasutada programmi BaseCamp, mida saab alla laadida Garmini kodulehelt.
Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee jalgsi ja jalgrattal
Oandu
Aegviidu
Ikla
Kalmeoja
Hirvelaane
Kellissaare
Hüpassaare
Kopra tare
I lõik Oandu - Kalmeoja (40 km)
Rada saab alguse RMK Oandu looduskeskuse juurest, kus on hea koht oma auto parkimiseks. Oandult liikuma hakates saab hea ülevaate kaunist Lahemaast. Laagripaigad on kenad ja pakuvad mõnusat äraolemist väsinud rändurile. Juhul, kui ilmad on palavad ja päike kipub kõrvetama, siis on mõnus varjulises metsas jalutada ja otsida kohta, kus ennast vette kasta.
II lõik Kalmeoja - Aegviidu (38 km)
Seda lõiku Matkateel võiks väga lühidalt  iseloomustada nii – vana hea Kõrvemaa. See on kõikidele matkajatele tuttav ning armastatud Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, kus on palju erinevaid loodusradu, telkimisalasid ja lõkkekohti.
Alguse saab lõik küll Lahemaa rahvuspargist Kalmeoja lõkkekohast Viru raba servas.
III lõik Aegviidu - Hirvelaane (68 km)
See lõik läbib Kõrvemaa maastikukaitseala, mis on looduse poolest kaunis ja huvitav.
Teele jääb ka üks Eesti pikimaid laudteelõike - laudtee üle Kakerdaja raba on üle 3,5 km pikk.
Pärast Kakerdaja raba viib tee mööda matkaradu ja kruusateid läbi Kõrvemaa Paunküla veehoidlani. Peale veehoidlat tuleb ületada Tallinna - Tartu maantee ning sealt edasi kulgeb matkatee valdavalt mööda erinevaid teid Raplamaale.
IV lõik Hirvelaane - Kellissaare (72 km)
Sellel lõigul kulgeb matkatee peamiselt mööda Raplamaa metsa-, külavahe- ja asfaltteid. Vaid Loosalu-Paluküla ja Mukri loodusradadel ja paarikilomeetrisel lõigul Koogiste ja Mukri vahel saab rääkida maastikul matkamisest. Jalgratturid peavad Loosalu- Paluküla laudtee läbimisel jalgratast käekõrval lükkama (kindlasti enda kõrval laudteel). Neile jalgratturitele, kes soovivad kiiret tempot ja jalgratastega pigem sõita, soovitame marsruuti mööda maanteid Põlliku, Sonni, Kädva suunal.
V lõik Kellissaare - Hüpassaare (28 km)
Lõik saab alguse Kellisaare lõkkekohast, mis asub endisesse liivakarjääri tekkinud järve kaldal. See lõik kulgeb peamiselt läbi Pärnu- ja Viljandimaa metsade, põigates korraks ka Viljandimaale. Teele jäävad C.R. Jakobsoni perekalmistu ja talumuuseumi Kurgjal, Sakala tee matkarada, Saeveski metsaonn ning Vanaõue puhkekeskus. Lõigu lõpp-punktiks on Hüpassaare - helilooja Mart Saare majamuuseum.
VI lõik Hüpassaare - Kopra tare (56 km)
Hüpassaare lõkkekohas saab matkaja pidada pikema puhkepausi, telkida, teha lõket, uudistada õpperajal rabamaastikku ning külastada Mart Saare majamuuseumit. Hüpassaare on ka väravaks Soomaa rahvuspargile.

Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal.
VII lõik Kopra tare - Ikla (74 km)
Matkatee viimane lõik kulgeb Pärnumaa metsade vahel. Seda võib läbida mitme päeva jooksul, sest puhke-, lõkketegemis- ja ööbimiskohti jääb teele piisavalt.
Kabli külastuskeskuses saab tutvuda uuenenud püsinäitusega.
Teele jääb Kabli linnujaam, jaal „Kaja“ ja kapten-reeder Marksoni majamuuseum. Kindlasti tasub läbi astuda ka Kabli pagaripoest – sealt saadav teeb rõõmu igale matkamehele.
Matkatee ametlik lõpp-punkt on Ikla – küla, mis asub Eesti-Läti piiril.
Pärast mitmenädalast teelolemist võib peatumine ja retke läbi saamine tunduda äkiline. Neile, kel jalad veel kibelevad, soovitame külastada ka Ainažit. Selle piirilinna, eesti keeles Heinaste, ühtedeks  vaatamisväärsusteks on kindlasti merekooli muuseum, tuletornid ja muul.