Otsingu tulemused
Altmetsa lõkkekoht
Lõkkekoht asub vanadel Altmetsa talu maadel, Kirna õpperaja parklast 1,5 km kaugusel. Juba Kirna õpperaja algusest on üle luha näha lõkkekohal asuvat vaatetorni, millest avaneb hea vaade Pedja jõele ja luhale.Jõgevamaa
Alam-Pedja looduskaitseala
Endla järve matkarada (8 km)
Rada algab Kärdes asuva infotahvli juurest ja lõpeb Toomal. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3 h. Rada kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga. Suurvee ajal võib jääda rada osaliselt vee alla. Rajal liigutakse jalgsi ja rada on looduses tähistatud puudel asetsevate kollaste värvimärkidega.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Hundissaare lõkkekoht
Matkatee peatuskohaks rajatud lihtne lõkkekoht, tuletõrje veevõtutiigi ääres.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Jõemõisa lõkkekoht
Jõemõisa lõkkekoht on Saare-Pala-Kodavere maanteelt tulles esimene viiest Kaiu järvede ääres olevast lõkkekohast. Lõkkekoht asub Jõemõisa järve kõrgel kaldal, kust avaneb suurepärane vaade Kaiu järvestikule ja kus saab nautida nii metsa kui vee-äärse puhkuse võlusid.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Jõemõisa matkarada (0,5 km)
0,5 km pikkune läbi metsa kulgev jalgrada sobib meeleolukaks jalutuskäiguks puhkealal viibijale, Tammeluhal võib soovi korral edasi suunduda pikemale 3 km pikkusele Tammeluha matkarajale.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kaiu järve lõkkekoht
Lõkkekoht asub Kaiu järve idakaldal ja on viimaseks Kaiu järvede lõkkekohtade reas. Sobib nii veepealse puhkuse veetmiseks kui jalutamiseks vahelduva reljeefiga marja- ja seenerikastes metsades.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kaiu rattarada (45 km)
45 km pikkune rada kulgeb suures osas Kaiu mõhnastikus. Rada pakub oma pikkuse ja kulgemisega väga vahelduval maastikul parajalt koormust ka treenitumale rattasõitjale. Rada kulgeb Kääpa külast lõuna suunas läbi valgusküllaste männimetsade, kus on metsateedel ka lahtise liivaga tõuse-langusi. Kosutuseks pisikest puhkepausi sobib pidada Kaiu järvede äärsetes lõkkekohtades, kus on võimalik ka end veega karastada. Üheks huvitavamaks punktiks rajal on Sõõru küla oma üle 100 aasta vanuse tulevalvetorniga (torni minek pole lubatud). Pala asulas saab vajadusel oma toidu- ja joogivarusid täiendada, et jätkuks jõudu raja teise poole läbimiseks. Kääpa külas võib käia Kalevipoja muuseumis, teemapargis, läbida krati seiklusrada ja hea õnne korral kohata ka kratte endid.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kalamehe lõkkekoht
Lõkkekoht asub Kaiu järve põhjaosas, Tammeluha vahetus läheduses. Sobib nii veepealse puhkuse veetmiseks kui jalutamiseks vahelduva reljeefiga marja- ja seenerikastes metsades või suundumiseks ka Tammeluha matkarajale.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kamari-Kärevere veemarsruut (75 km)
Matka on soovitatav alustada Kamari veehoidla tammi tagant. Veeraja pikkus on 75 km. Teekond võib kesta 2-3 ööpäeva. Veerada on mõeldud mootorita veesõidukitega matkamiseks.Jõgevamaa
Alam-Pedja looduskaitseala
Kassinurme lõkkekoht
Kassinurme lõkkekoht asub Vaiga-Kassinurme maalinnas. Hiiekoht on üks vanemaid pühakohti Eestimaal. See on ajaloohuviliste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Taastatud on muinaslinnuse fragment, paigaldatud mitmed infotahvlid.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kirna õpperada (6,8 km)
Kirna õpperada annab hea võimaluse tutvuda Pedja jõe luhtade ja lammimetsaga. Parema ülevaate saamiseks luhaniitudest ja jõest on Altmetsa talukohta rajatud vaatetorn. Raja kaugemas punktis aitab jõge ületada rippsild.Jõgevamaa
Alam-Pedja looduskaitseala
Kukeseene lõkkekoht
Kukeseene lõkkekoht on üks Kaiu järve äärsetest lõkkekohtadest. Sobib nii veepealse puhkuse veetmiseks kui jalutamiseks vahelduva reljeefiga marja- ja seenerikastes metsades.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Lagedi telkimisala
Lagedi telkimisala ilmestavad Raadna oja, Peipsi äärsed rannamännikud ja kõrkjad.Jõgevamaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Männikjärve matkarada (2,2 km)
Pikkuse poolsest sobib Männikjärve matkarada alustavale matkajale. Rajal avanevad ilusad vaated Männikjärvele ja ümbritsevale rabale.Võimaluse liikuda ümber Männikjärve, rabas ning salumetsas. Rada on looduses tähistatud puudel oleva punase märgistusega ning läbimiseks kulub keskmiselt 1 tund.
Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Mütsiga männi lõkkekoht
Meeleolukas peatuskoht asfalttee vahetus läheduses Kaiu mõhnastiku ilusate saagirohkete metsade keskel. Oma nime on saanud lõkkekoha läheduses paikneval männil oleva tuuleluua järgi. Sõõru külast 1,5 km lääne poole.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Papi lõkkekoht
Järve äärses asuvast lõkkekohast avaneb maaliline vaade Saare järvele, mille ümber kulgeb ka meeleolukas õpperada. Sobib nii veeäärse ja veepealse puhkuse veetmiseks kui jalutamiseks vahelduva reljeefiga marja- ja seenerikastes metsades.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Pedja jõe lõkkekoht
Kirna õpperaja alguses olev Pedja jõe lõkkekoht on tuntud peatuskoht veematkajatele ja mõnus puhkekoht raja läbijatele.Jõgevamaa
Alam-Pedja looduskaitseala
Raadna telkimisala
Raadna telkimisala ilmestavad Peipsi äärsed rannamännikud ja kõrgete kõrkjate vahel asetsevad, privaatsust pakkuvad liivaranna laigukesed.Jõgevamaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Elistvere-Kantsi (80 km)
Teekonnal läbitakse Tartu-Jõgeva puhkeala „süda“ – Saare järve ja Kaiu järvestiku piirkond, kus on mitmeid peatuskohti ja matkaradasid ning laiuvad marja- ja seenerikkad metsad. Edasisel teel kuni Kantsini vahelduvad metsa- ja avatud maastikud.Elistverest saab matkaja nautida kõvakateega teed kuni Maarjani, kus vajalik ristmike rägastikus hoolega jälgida raja märgistust. Edasi tuleb arvestada kruusateega kuni Saare järve äärde viiva teeni, kui jõutakse metsa kaitsvasse varju. Kaiu järvede äärde viiva teeni on taas asfalt. Kogu edasine teekond kulgeb vahelduvalt metsade ja avatud maastikega alal mööda kruusakattega ning pinnaseteid. Pole välistatud ka kohtumised külakoertega, kuna matkatee läbib mitmeid külasid. Enne Kantsi poole pööramist saab taas käia mõne kilomeetri kõvakattega teel.
Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Oostriku-Elistvere (76 km)
Matkatee lõik algab Endla looduskaitseala lääneosa imeliste allikate piirkonnaga - rajale ja selle lähedusse jäävad mitmed omapärased allikad. Kogu edasise teekonna vältel kuni Elistvereni vahelduvad metsa- ja avatud maastikud, ala on suhteliselt hõreda asustusega. Hundissaare ümbruse suurem riigimetsa massiiv läbitakse mööda kvartalisihte kulgevaid teid pidi. Vaheldusrikkamaks muutub maastik Vooremaale jõudes, kus saab nautida mitmeid kauneid vaateid.Oostriku lõkkekohani saab Koeru asulast lõunasse kulgevat, Norra allikatele suunavat, kruusateed mööda. Sama tee viib matkateelisi läbi allikate piirkonna ja ka edasi valdavalt läbi avatud maastike kuni Tapikuni, kus matkatee keerab järsult vasakule ja algab kuni Siimustini kulgev riigimetsa massiiv, kus liigutakse valdavalt piki sirgeid kvartalisihte. Siimustist alates saab nautida lausa kõvakattega teed, mida jätkub Härjanurmeni. Pärast Pedja jõe ületamist kulgeb kruusatee algul põldude vahel, hiljem järsult vasakule keerates suundutakse meeleolukale metsasisesele teele. Ettevaatlik tuleb olla Tartu-Jõgeva maantee ületamisel, lähedaloleva raudtee „alt“ saab läbi tunneli kaudu. Kassinurmest alates liigutakse juba Vooremaa äärealal ja Elistvereni kulgeval kruusateel saab osa mitmetest kenadest vaadetest. Viimane kilomeeter on jälle kõvakattega ja allamäge.
Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Saare järve õpperada (3,5 km)
NUTIMÄNG – Kui sulle tundub, et elu ilma nutinduseta on igav, siis on sul nüüd võimalus Saare järve õpperada läbida lahendades nutiseadmes sulle avanevaid ülesandeid. Pane oma teadmised proovile, harjuta tähelepanu ja saad kogeda midagi uut.Lae alla Play poest või App Store-st Loquizi äpp. Mängimiseks vajaliku kasutajanime ja parooli leiad parklas olevalt infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
3,5 km pikkusele, huvipunktides erinevaid metsakooslusi tutvustavale rajale võib suunduda nii raja alguses asuvast parklast kui Sihi ja Papi lõkkekohtadest. Rada kulgeb mööda metsasiseseid pinnaseteid, sihte, laudteid ja jalgradu vaheldusrikkal maastikul. Rada möödub Manteuffelite perekonna matmispaigast ja kompleksseirejaamast. Sobib igas eas külastajale huvitavaks ja harivaks jalutuskäiguks.
Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Sihi lõkkekoht
Keset kõrget männimetsa vahelduva maastikuga alal asuv lõkkekoht sobib rahulikuks järveäärseks metsapuhkuseks ja ka suundumiseks ümber järve kulgevale õpperajale.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Siimusti lõkkekoht
Matkatee peatuskohaks rajatud lõkkekoht asub vaheldusrikka maastikuga Siimusti-Kurista maastikukaitsealal. Ala oma matka- ja terviseradadega on lähikonna elanike meelispuhkepaigaks.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Sinijärve lõkkekoht
Sinijärve kaldal paiknev lõkkekoht.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Tammeluha lõkkekoht
Lõkkekoht on üks viiest Kaiu järvestiku lõkkekohast. Lõkkekoht asub järvedevahelisel maasäärel, Pedassaarele suunduva Tammeluha matkaraja ääres.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Tammeluha matkarada (3 km)
3 km pikkusel rajal tutvustatakse 11 huvipunktis rada ümbritsevaid järvi, Eestis võrdlemisi haruldasi järvelamme ja nende elustikku ning luhtade vahele jäävat kõrgemat maatükki Pedassaart sealsete metsakoosluste ja võimsa Emamänniga. Pedassaarele viib Siberis kasvanud lehise puidust rajatud 0,6 km pikkune laudtee.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Tammemäe künka lõkkekoht
Lõkkekohta saab Põltsamaa jõe veeraja kaudu. Tammemäe küngas asub Põltsamaa jõe vasakul kaldal, selle ristumiskoha lähedal Nava jõega. Jõgedes elavad kaladest haug, ahven, särg, säinas jt. Kaldataimestikus on iseloomulikud pajud, pilliroog ja kollane võhumõõk. Vees kasvavad jõgi-kõõlusleht, penikeeled, harilik konnarohi ning vesimünt.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Tooma lõkkekoht
Tooma keskuses Linajärve kaldal asuv lõkkekoht on Männikjärve raba matkaradade alguspunktiks ja Tooma külaplatsiks.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Vana paadisadama lõkkekoht
Vana paadisadama kohal asuv lõkkekoht jääb Endla järve matkarajale.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala