Liigikaitse
59. Esimese looduskaitseseadusega 1936. aastal võeti kaitse alla kaheksa orhideeliiki.Kaitse alla võeti punane tolmpea, valge tolmpea, lehitu pisikäpp, püramiid-koerakäpp, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, arukäpp ja leeder-sõrmkäpp.
60. Kui leeder-sõrmkäpp 1936 kaitse alla võeti, oli ta loodusest juba hävinud.
Leeder-sõrmkäpa üsna rohkearvuline viimane teadaolev populatsioon Saaremaa läänerannikul korjati taimehuviliste poolt tühjaks aastal 1901. 1989 tehti katse Saaremaa populatsioon taastada Ahvenamaalt toodud taimedega. 27. mail 1989 istutati 27 taime, kuid sellest ei saanud elujõulist asurkonda.
61. Alates 1983. aastast on looduskaitse all kõik meie käpaliseliigid.
I kaitsekategoorias (suures hävimisohus) on 3 liiki, II kaitsekategoorias (piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid) on 18 liiki. III kaitsekategooriasse (veel suhteliselt arvukad, kuid ohutegurite jätkudes võib arvukus kriitiliselt langeda) kuulub 14 liiki.
62. Kõik pesitsevad kotkad on Eestis kaitse all.
Jahikeelu alla võeti kõik kotkad juba 1934. aastal. Merikotka ja kalakotka jahikeeld kehtis siis vaid pesitsusajal. Alates 1957. aastast on kotkaste kaitse tagatud ka väljaspool pesitsusaega. Isendi ja pesapaiga kaitse tänasel kujul kehtestati 1994. aastal. Kotkad on I kaitsekategoorias.
63. 1980-ndate alguses pesitses Eestis kuni 20 paari merikotkaid. Tänu kaitsemeetmete rakendamisele on nende arvukus tõusnud 290–300 paarini.
Merikotkas on kahtlemata üks meie looduskaitse edulugudest.
64. Must-toonekure arvukus tõusis 1980-ndatel aastatel 150–200 paarini, kuid on langenud tänaseks 40–60 paarini.
65. Eriti ohustatud linnuliikidest rändavad kõige kaugemale väike-konnakotkad. Nad talvituvad Lõuna- ja Kagu-Aafrikas.
Olulist informatsiooni on andnud lindude rõngastamine. Kotkaste rändeteed on tänapäeval kindlaks tehtud lindudele kinnitatud raadiosaatjatega.
66. Euroopa naaritsa populatsioon hävis Eesti loodusest 1996. aastaks.
Tallinna loomaaias loodud tehisasurkonnas paljundatud isendeid on alates 2000. aastast asustatud Hiiumaale. Enne püüti Hiiumaalt välja kõik mingid, kes võõrliigina on euroopa naaritsat välja tõrjunud. Alates aastast 2017 on Hiiumaa euroopa naaritsa populatsioon juba iseseisvalt hakkama saanud.
67. 2014 viidi II kaitsekategooriast III-sse hallhüljes, välja-loorkull, valge-toonekurg, sookurg, täpikhuik, rukkirääk ja vesipapp.
Kaitsevajadust vähendati, sest varasemate kaitsemeetmete tulemusel on nende liikide arvukus kasvanud.
68. 2014 arvati kaitse alt välja hulk linnuliike (kühmnokk-luik, merisk, kiivitaja, kägu, ritsiklinnud, roolinnud, lehelinnud, tihased jt) ning mõned imetajad (harilik siil, lõunasiil, kärp, nirk).
Kaitse alt välja arvamise põhjuseks oli liikide soodne seisund.
69. Ainus I kaitsekategooria selgrootu loom on ebapärlikarp.
Ajalooliselt oli ebapärlikarp rohkearvuline liik, kuid tema püüdmine pärlite saamiseks viis arvukuse kiirele vähenemisele. Kaitse alla võeti ta juba 1930-ndatel aastatel, kuid see pole päästnud tema arvukust kahanemisest. Ebapärlikarbi elutingimusi on mõjutanud vee kvaliteedi halvenemine liigse orgaanilise aine vette sattumise tõttu.
70. Eesti loomariigi teadaolev vanuserekord kuulub ebapärlikarbile ja see on 134 aastat.
15. veebruaril 1993 määrati Stockholmi loodusmuuseumis Lahemaa rahvuspargi Pärlijõest surnuna kogutud ebapärlikarbi vanuseks 134 aastat.
71. Eesti vanim puu on Tamme-Lauri tamm vanusega 680 aastat.
Tamme-Lauri tamm võeti looduskaitse alla 30. juunil 1939.
72. Euroopas on vaid viis seente kaitseks tehtud ala. Üks neist, Liiva-Putla kaitseala, asub Saaremaal.
73. Toiduahela tipuliike kaitses kaitseme kõiki liike, ka inimest.
Toiduahela tipus asuvad röövtoidulised imetajad ja linnud peegeldavad hästi looduse üldist seisundit. Kui neil läheb hästi, siis see tähendab, et toiduahela tipus asuvatel liikidel on piisav, mitmekesine ja ohutu toidulaud. Seepärast on looduskaitses olulisteks indikaatorliikideks linnud, kuna lindude elupaigavalik on mitmekesine. Linnuliikide arvukuse muutus näitab otseselt piirkonna looduse seisundit. Kuni meie endi kodude kõrval on olemas lindude pesad, on ka inimesel seal ohutu elada ja endale toitu kasvatada.
74. Võtmeliik on liik, kelle olemasolu ja elutegevus on olulised koosluse säilimiseks.
Võtmeliigi kaitsmine tähendab temaga eluvõrgustikus seotud teiste liikide hoidmist. Seetõttu pööratakse looduskaitses tähelepanu ka võtmeliikide hoidmisele. Näiteks sõltub haabadest ja haavikutest vähemalt 2000 teadaolevat liiki Eestis. 5–15% haavalt leitud sambliku-, seene- ja puidumardikaliikidest elab Eestis ainult haaval ja vaid erandlikult teistel lehtpuudel.