Punane nimestik

Punane nimestik

75. Punane nimestik annab tagasisidet liikide seisundist.
Punase nimestiku koostamisel hinnatakse ühtsete rahvusvaheliste reeglite alusel kõikide liikide väljasuremisohtu. Nii saame teada, missugustel liikidel läheb sedavõrd halvasti, et nad on väljasuremisohus, ja mis neid kõige rohkem ohustab. Samas näitab punane nimestik ka seda, kui mõne ohustatud liigi seisund on paranemas. Nii annab nimestik meile olulist tagasisidet looduskaitse toimimise ja täiendavate andmete kogumise vajaduse kohta, aga ka lähteandmeid selleks, et korraldada liikide õiguslikku kaitset ning kavandada ja rakendada kaitsemeetmeid.
76. Esimese väljasuremisohus olevate taime- ja loomaliikide nimestiku kinnitas IUCN aastal 1949.
Et toonased punased nimestikud avaldati raamatuna, siis kasutatakse punase nimestiku sünonüümina ka mõistet „punane raamat“.
77. Esimene Eesti punane nimestik koostati 1979. aastal.
Punane nimestik koostati Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni eestvedamisel. Algselt ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud andmebaasi põhjal anti 1982. aastal välja illustreeritud raamat.
78. 2008. aasta nimetiku andmetel oli eelnenud 50 aasta jooksul on Eesti loodusest hävinud (meie looduses sigimise lõpetanud) 174 liiki.
Eesti loodusest hävimine ei tähenda, et liik oleks maailmast kadunud. Kuid see tähendab, et meie looduses pole liik enam paljunenud. Alati jääb võimalus – ja kõik looduskaitsjad loodavad seda – , et elupaikade kaitse loob võimalused mõne sellise liigi taastulekuks naaberaladelt ja järgmiste hindamiste käigus hinnang muutub. Samas vähendab meie regioonist väljasuremine liigi arvukust maailmas.
Väljasurnud liikide jaotus rühmiti on järgmine: 34 seeneliiki, 29 samblikuliiki, 26 samblaliiki, 28 soontaimeliiki, 51 selgrootute loomade liiki, 1 kalaliik (Atlandi tuur), 4 linnuliiki (rabapistrik, punakurk-kaur, veetallaja ja habekakk) ja 1 imetajaliik (euroopa naarits). Habekaku taaspesitsemine avastati 2009 Ida-Virumaal. Euroopa naaritsat on Hiiumaale taasasustatud, kuid iseseiseva populatsiooni teke vajab aega.
79. 2008. aasta punase nimestiku järgi on erineva ohustatuse määraga liike Eestis kokku 729. Kaitsealuste liikide nimekirjas on siiski vaid 572 liiki (2019. aasta seisuga).
Punane nimestik ei ole seadusandlik akt, kuid on teaduslikuks aluseks liikide kaitse korraldamisele. Kõiki ohustatud liike ei ole aga võimalik ja mõistlik kaitse alla võtta, sest neid suudab looduses eristada vaid erialaspetsialist. Liikide kaitse põhimeetod on elupaikade kaitse.
80. Alates aastast 1600 on maailmas vähemalt 680 selgroogset loomaliiki inimtegevuse tõttu välja surnud.
Allikas: IPBES Global Assessment 2019.
81. Täna hinnatakse, et ülemaailmses väljasuremisohus on kuni miljon liiki.
Allikas: IPBES Global Assessment 2019.