Esimesi maailmas (looduskaitse algus maailmas)

1. Looduslikud pühapaigad on maailma vanimad hoitud looduspaigad.
Looduslikud pühapaigad on väga mitmekesised. Nad võivad olla nii erilised geoloogilised moodustised, pinnavormid kui ka maastikud ja ökosüsteemid. Nad võivad olla mäed, künkad, metsad, orud, jõed, järved, lahed, koopad, saared, allikad. Nende suurus võib varieeruda üksikust puust, allikast või kivist tervete metsade, mäeahelike või ka maastikeni. Pühaks on peetud ka kindlaid liike. Looduslikke pühapaiku leidub kõikjal maailmas, kus inimesed elavad. Vanimate teadaolevate pühapaikade ajalugu ulatub enam kui 60 000 aasta taha. Looduslikud pühapaigad seovad meie ajaloolist mälu, kohapärimusi, tavasid, uskumusi ja loodushoidlikke väärtushinnanguid. Eestis on ligikaudu 3000 looduslikku pühapaika.
2. 1087 võttis Inglise kuningas William Vallutaja osad säilinud metsad kuninga omandusse ja kehtestas neis ulukite kaitse. Jahiõigus jäi vaid kuningale ja tema kutsutud külalistele.
Seda akti peetakse esimeseks seaduslikult kehtestatud maakasutuse planeeringuks, kus teatud alal hakkasid kehtima kindlad kaitse-eesmärgid ja seaduse rikkumise eest nähti ette karistus. Selle tegevuse eesmärk oli tollal ennekõike aristokraatide jahikire rahuldamine ja neile meeldivate ulukite arvukuse säilitamine. Kuninglikud kõrgused olid tavaliselt kirglikud jahimehed, nii ka William Vallutaja. Tema jahimetsast on tänaseks saanud New Foresti rahvuspark.
15. sajandil levis jahialade kaitse praktika laiemalt ka mujal Euroopas. Paljud neist aladest olid tänaste looduskaitsealade eelkäijad. Kõige esinduslikum kaitseala, mis algselt oli kuninga jahimaa, on Białowieża rahvuspark, kus on säilinud üks vähestest põlismetsadest Euroopas. 15. sajandil läks sealne mets Poola kuninga omandusse ja esimene ulukeid kaitsev akt kehtestati 1538, kui piisoni salaküttimise eest kehtestati surmanuhtlus.
3. 1335 keelas Zürichi linnavalitsus laululindude püüdmise.
Tol ajal püüti laululinde hulgaliselt söögiks. Lindude püügikeelu kehtestamise selgituseks toodi, et linnud söövad ümbruse põldudelt ja aedadest „kahjulikke putukaid”. See oli üks esimesi ökoloogilise põhjendusega looduskaitseakte maailmas.
4. Suurbritannia parlament võttis 1776 kaitse alla Tobago saare mägedel kasvavad metsad.
13. aprillil 1776 võttis Suurbritannia parlament oma otsusega kaitse alla Tobago mäeahelikul kasvavad metsad. Eesmärk oli säilitada sealsest metsast sõltuvad vihmad ja seeläbi kaitsta ümbruskonna veerežiimi. Vihmaveest sõltusid ümbruskonna istandused. Seda otsust peetakse maailma esimeseks keskkonnakaitseliseks seadusaktiks.
5. Bogd Khani mägi Mongoolias on üks esimestest teadaolevatest seaduse kaitse saanud loodusaladest maailmas; see juhtus aastal 1783.
1783 nimetas Hiina Quingi dünastiat esindav Mongoolia valitsus Bogd Khani mäe kaitsealaks tema erakordse ilu pärast. 1996 kanti see mägi UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Täna kuulub Bogd Khani mägi Bogd Khan Uuli biosfääri kaitseala koosseisu. Mäge loodusliku pühapaigana hoitud juba aastatuhandeid. Seal ei peetud jahti ega langetatud puid. Vahel käsitletakse seda ka maailma esimese rahvuspargina.
6. 1872 asutatud Yellowstone’i rahvuspark on esimene rahvuspark maailmas.
Yellowstone’i rahvuspargi asutas Ameerika Ühendriikide kongress 1. märtsil 1872. See oli esimene rahvuspark Ameerika Ühendriikides ja seda peetakse enamasti ka maailma esimeseks rahvuspargiks. Yellowstone’i rahvuspargi asutamise eesmärk oli tollal kantud põhiliselt esteetilistest väärtustest. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kongressi otsuseid mõjutasid oluliselt ka ala uurimise käigus tehtud William Henry Jacksoni loodusfotod ja Thomas Morani loodusmaalid. Rahvuspargi esimene juhataja Nathaniel Langford töötas viis aastat ilma palgata ja alal toimuvat mõjutas rahvuspargiks nimetamine vähe. Alles 1877 sai rahvuspargi haldamine ka valitsuse rahalise toe ja ala kaitset hakati süsteemselt korraldama. Jahipidamine keelati Yellowstone’is aastal 1894.
7. 1819 võttis Saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt kasutusele mõiste „loodusmälestis”.
Loodusmälestise mõistet hakati kasutama eriliste alade või asjade kohta, mida peaks kaitsma kui mälestist ürgsest loodusest, kuid mis on inimtegevuse tõttu sattunud hävimisohtu. Algselt olid kaitsmisel sageli esikohal esteetilised kaalutlused, kuid neile lisandusid loodusloolised ja kultuurilised põhjused. Loodusmälestistena käsitletakse nii eluta kui ka elus looduse objekte. Põlispuud olid ühed esimestest loodusmälestistena käsitletud asjadest.
8. 1836 asutati üks esimesi kaitsealasid Euroopas, kui kaitse alla võeti Siebengebirge mäestikus asuv Drachenfelsi kalju.
Vulkaanilist päritolu Siebengebirge mäed Bonni linna lähedal Reini jõe kaldal olid olnud sajandeid ehituskivide kaevandamise kohaks. Kui kaevandamine hakkas Drachenfelsi kalju säilimist ohustama, siis ostis Preisimaa valitsus kaevanduse 1836. aastal ära ja kaevandamine lõpetati. Täna on kogu mäestik kaitseala.
9. 1900 sõlmiti konventsioon Aafrika loomade, lindude ja kalade kaitseks (Convention for the Preservation of Wild Animals, Birds and Fish in Africa).
Konventsioon allkirjastati 19. mail 1900 Londonis Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugali, Hispaania ja Kongo poolt. Paraku jättis enamik riike sõlmitud konventsiooni ratifitseerimata ja see ei jõustunud mitte kunagi. Sellegipoolest peetakse seda lepet esimeseks rahvusvaheliseks looduskaitseliseks leppeks. Hiljem oli see lepe sisuliseks aluseks 1933 sõlmitud fauna ja floora looduslikkuse kaitse konventsioonile (Convention Relative to the Preservation of Fauna and Flora in their Natural State), mis kohustas osalisi asutama kaitsealasid ja piirama neis inimtegevust ning nõudis teatud liikide kaitsmist. Selle leppe asendas 1968 sõlmitud Aafrika konventsioon looduse ja loodusvarade kaitsest (African Convention on the Conservation of Nature and Natural Resources).
10. 1909 asutati Rootsis Euroopa esimesed riiklikud rahvuspargid.
Rootsi parlamendis vastu võetud seadusega asutati üheksa rahvusparki. Kaitsealade valikul arvestati, kuivõrd need esindavad Rootsi looduse mitmekesisust, ning rõhutati, et alade valimise aluseks olid teaduslikud kriteeriumid; ka nimetati alade olulisust teadusliku uurimistöö jaoks. Kaitse alla võtmise eesmärkidena olid kirjas looduse ülekasutamise lõpetamine, võimalus looduslike protsesside kulu teaduslikuks uurimiseks, esteetilised eesmärgid ja loodusarmastus.
11. 1913 asutati Bernis rahvusvaheline looduskaitse konsultatiivkomisjon.
19. novembril 1913 kirjutasid 17 riigi delegaadid Bernis alla lepingule, millega asutati rahvusvaheline looduskaitse konsultatiivkomisjon (Act Of Foundation Of A Consultative Commission For The International Protection Of Nature). Sellele kirjutasid alla Saksamaa, USA, Argentiina, Austria, Ungari, Belgia, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Norra, Holland, Portugal, Venemaa, Rootsi ja Šveits. Lepingus soovitati kõikidel riikidel tegeleda looduskaitse edendamisega.
Puhkenud maailmasõja tõttu ei saanud komisjoni enam kunagi kokku. Lühikesele tegutsemisajale vaatamata oli see esimene rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon maailmas ja avas tee järgmistele.
12. 1916 sõlmisid Suurbritannia ja USA konventsiooni rändlindude kaitseks.
16. augustil 1916 kirjutasid Suurbritannia saadik ja USA president alla konventsioonile, millega hakati kaitsma Kanada ja USA rändlinde, sest paljude liikide arvukus oli kiires languses ja mõned isegi juba välja surnud. Allakirjutamise hetkel kaitsti siiski vaid liike, keda peeti inimesele kas kasulikuks või neutraalseks. Liigid, keda peeti „ebasoovitavaks”, jäeti leppest välja. Lepe kehtib tänaseni. Seda täiendati 1995 ja 1999 ning „ebasoovitavaid” liike selles enam ei ole. Lepet võib pidada üheks esimeseks otseselt looduskaitseliseks rahvusvaheliseks kokkuleppeks, mis ka toimima hakkas.
13. 1922 asutati rahvusvaheline linnukaitsenõukogu (International Council for Bird Preservation).
Rahvusvaheline linnukaitsenõukogu asutati 20. juunil 1922 Londonis. Tegemist oli esimese valitsusvälise rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooniga maailmas. Alates aastast 1993 kannab see organisatsioon nime BirdLife International ja selle peakorter asub Cambridge’is (Suurbritannia). Eestist on selle organisatsiooni partneriks Eesti Ornitoloogiaühing.
14. 1940 allkirjastati enamiku Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikide poolt läänepoolkera looduse ja loomastiku kaitse konventsioon (The Convention on Nature Protection and Wildlife Preservation in the Western Hemisphere).
12. oktoobril 1940 avati lepe allkirjastamiseks ja 30. aprillil 1942 see jõustus. Konventsioon kehtib tänaseni ja oli juba sõlmimise ajal võrdlemisi edumeelne. See käsitleb väljasuremisohus liikide ja rändlindude kaitset, kaitsealade loomist ning liikidega kauplemist. Selles rõhutatakse ka teadusliku koostöö vajalikkust. Paljud selle leppe põhimõtted olid aluseks järgmistele rahvusvahelistele lepetele. Viimasena ühines konventsiooniga 1985 Surinami.
15. 1948 asutati UNESCO eestvedamisel Rahvusvaheline Looduskaitseliit (International Union for the Protection of Nature, lühendatult IUCN).
IUCN asutati 5. oktoobril 1948 Fontainebleaus Prantsusmaal. Olulist rolli IUCN-i loomisel mängis UNESCO esimene peadirektor, Briti bioloog Julian Huxley. IUCN oli esimene riikidevaheline looduskaitseorganisatsioon, mis pööras ja pöörab tähelepanu kogu looduskaitsele. Eesti ühines IUCN-iga aastal 2007. IUCN-i liige on ka Eestimaa Looduse Fond.
16. 1961 asutati Maailma Looduse Fond (The World Wide Fund for Nature, lühendatult WWF).
Maailma Looduse Fond asutati 11. septembril 1961 Morges’is Šveitsis. Maailma Looduse Fondi asutamise algseks eesmärgiks oli raha kogumine loodukaitseliste ettevõtmiste, peamiselt IUCN-i jaoks. Hiljem hakkas see ka oma nime all loodukaitselist tegevust edendama ja andma toetust valitsusvälistele organisatsioonidele. Asutamisel kandis ta nimetust World Wildlife Fund. Tänast nimekuju kannab ta aastast 1986.
17. 1979 võttis Euroopa Nõukogu vastu direktiivi loodusliku linnustiku kaitse kohta.
2. aprillil 1979 võttis Euroopa Nõukogu vastu direktiivi loodusliku linnustiku kaitse kohta, mida teatakse ka linnudirektiivi nime all. Uus linnudirektiiv võeti vastu 30. novembril 2009 ja seda täiendati viimati 2019. aastal. Linnudirektiiv on kõige vanem Euroopa Liidu looduskaitsealane seadusandlik akt.
18. 1979 allkirjastati Euroopa looduse ja elupaikade kaitse konventsioon ehk Berni konventsioon (Convention on the Conservation of European Wildlife and Natural Habitats).
Berni konventsioon allkirjastati 19. septembril 1979 Bernis Euroopa Nõukogu algatusel. See jõustus 1. juunil 1982 ning keskendub eeskätt elupaikade, ohustatud liikide ja rändlindude kaitsele. Selle on allkirjastanud enamik Euroopa riike ja mõned Aafrika riigid. Eesti ratifitseeris Berni konventsiooni 3. augustil 1992. Berni konventsioon on aluseks Euroopa Liidu loodusdirektiivile (EU Habitats directive).
19. 1992 allkirjastati bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon allkirjastati 12. juunil 1992 Rio de Janeiros ja see jõustus 29. detsembril 1993. Konventsiooni on allkirjastanud ja ratifitseerinud kõik ÜRO liikmesriigid, välja arvatud USA. USA on konventsioonile küll alla kirjutanud, kuid mitte ratifitseerinud. Eesti ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. Konventsiooniga on liitunud ka Euroopa Liit.
20. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille loomine lähtub Euroopa Liidu loodusdirektiivist ja linnudirektiivist.
Nimetus „Natura 2000“ tuleneb asjaolust, et lähtudes Euroopa Liidu loodus- ja linnudirektiivist, plaaniti aastaks 2000 saada valmis üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik. Arusaadavalt on protsessi pikendanud muuhulgas Euroopa Liidu laienemine. Eestis on põhiosa tööst tehtud ning jäänud on üksikute liikide ja elupaikade arutelu ja kaitsekorralduse täpsustamine.
21. 2018 toimus esimene Eestist alguse saanud maailmakoristuspäev World Cleanup Day.
3. mail 2008 toimus üle-eestiline koristusaktsioon „Teeme ära!”, mille käigus vabatahtlikud korjasid kokku ligikaudu 10 000 tonni loodusesse viidud prügi. Eesti eeskujul on taolised koristuspäevad toimunud enam kui sajas riigis. 15. septembril 2018 toimus Eesti eestvedamisel esimene maailmakoristuspäev World Cleanup Day.