Võõrliigid

Võõrliigid

Sosnovski karuputk
82. Kõige rohkem on Eestisse toodud erinevaid taimeliike, hinnanguliselt umbes 4000.
Seda on rohkem kui meie pärismaiseid taimeliike: 1538 liiki soontaimi ja 584 liiki sammaltaimi.
83. Oli aeg, kui kohaliku looduse rikastamist uute liikidega peeti tänuväärseks. 1950. aastal lasti meie metsadesse karusloomadena lahti esimesed 86 kährikut, kelle looduslik levila asub Kagu-Aasias.
Tõenäoliselt oleks nad meile ka muidu jõudnud, sest alates aastast 1934 asustati neid korduvalt Venemaa Euroopa-osasse ja esimene kährik tabati Eestis juba 1938.
84. Umbes 10% võõrliikidest hakkab oma uues asukohas jõudsalt paljunema ja muutub ohtlikuks kohalikule elustikule.
Tahtlikult või tahtmatult sisse toodud võõrliikidest jääb looduses ellu umbes 10%. Ellujäänutest omakorda 10% naturaliseerub. Seega jääb 100 võõrliigist üks looduses püsivalt elama. Naturaliseerunud liikidest omakorda 10% võib muutuda invasiivseks ehk hakata oma elupaigas sedavõrd jõudsalt paljunema, et muutub ohtlikuks pärismaistele liikidele. Missugune liik ja miks invasiivseks muutub, ei ole ette teada.
85. 2003 alustati Eestis hiid-karuputke ja Sosnovski karuputke kui invasiivsete võõrliikide tõrjumisega.
Invasiivsete võõrliikide tõrjumine on keeruline ja kestab kaua. Karuputke tõrjeala hakkas vähenema alles 15-aastase töö tulemusel.
86. 2004 võeti Eestis ja 2015 Euroopa Liidus vastu looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri.
Võõrliikide nimekirja lisamiseks koostatakse teadusandmetele põhinev riskihinnang, mis näitab liigi ohtlikkust Euroopa Liidu loodusele. Samuti peab liik olema kogu Euroopa Liidu jaoks võõrliik. Sellesse nimekirja kantud liikide elusaid isendeid ei tohi sisse tuua. Nimekirja täiendatakse pidevalt.
87. Alates aastast 1970 on invasiivsete võõrliikide arv maailmas kasvanud 70%.
Allikas: IPBES Global Assessment 2019.