Globaalsed muutused

Globaalsed muutused

Kasvuhoonegaaside heide atmosfääri Eestis, 2018
97. Elu Maal põhineb taimedel. Fotosüntees on protsess, mis on Maa ajaloos loonud loomade, sealhulgas inimese elutegevuseks vajaliku hapniku ja varustab energiaga kõiki liike.
98. 1895 esitas Rootsi teadlane Svante Arrhenius Stockholmi füüsikaseltsile artikli „Õhus oleva süsihappegaasi mõjust maapinna temperatuurile” (“On the Influence of Carbonic Acid in the Air upon the Temperature of the Ground”). See oli esimene teadusartikkel, kus näidati CO2 kui kasvuhoonegaasi mõju Maa temperatuurile.
Arrhenius näitas, et CO2 sisalduse kahekordistumine atmosfääris tõstab Maa pinnatemperatuuri 5 °C võrra. Ta oli esimene teadlane, kes hoiatas, et fossiilkütuste põletamisel eralduv CO2 põhjustab kliima soojenemist. Tema töö jäi aastakümneteks tähelepanuta, sest tollal arvati, et inimtegevus on loodusjõududega võrreldes tühine. Samuti arvati, et fossiilkütuste põletamisel eraldunud CO2 neeldub ookeanides ja veeauru peeti tunduvalt olulisemaks kasvuhoonegaasiks. Tänaseks on teada, et Arrheniuse arvutused olid täpsed.
99. Eluks Maal on vajalik optimaalne kasvuhoonegaaside (CO2, veeaur, metaan) sisaldus. Ilma kasvuhoonegaasideta oleks Maa keskmine temperatuur –18 °C.
Looduse aineringe on üldjuhul meile vajalik või paratamatu ja selle tulemusel on tekkinud inimese eluks sobivad tingimused Maal.
100. Inimese evolutsiooni kestel (välja arvatud viimased 150 aastat) pole CO2 sisaldus atmosfääris mitte kunagi olnud suurem kui 300 ppm-i. See on kogus, millega inimese organism on kohastunud.
Tänaseks on CO2 sisaldus atmosfääris tõusnud juba üle 410 ppm-i. Kui CO2 sisaldus peaks tõusma üle 1000 ppm-i, siis tunneb inimene ka õues viibides, nagu oleks ta oleks halvasti ventileeritud toas.
101. Ajavahemikus 1859–2019 moodustas fossiilkütustest pärit CO2 lisaemissioon 68,7% ja koosluste muutmisest pärit emissioon 31,3%.
Lisaks fossiilkütuste põletamise emissioonile vähendab märgalade kuivendamine, põlismetsadest majandusmetsade kujundamine, metsade raadamine põllumaaks ja asundusteks kooslustes akumuleerunud süsiniku hulka ja suurendab seeläbi atmosfääri kogunevate kasvuhoonegaaside hulka. Seepärast on ennekõike looduslike koosluste hoidmine ja taastamine oluline meetod kliimamuutuste mõju leevendamiseks.
102. Alates aastast 1880 on Maa keskmine temperatuur tõusnud 1°C võrra, keskmise kiirusega 0,07 °C kümne aasta kohta. Alates aastast 1981 on temperatuuri kasv olnud aga rohkem kui kaks korda kiirem, 0,18 °C kümne aasta kohta.
103. Inimkonna arvukus oli aastal 1800 1 miljard inimest. Aastal 2020 elab Maal 7,8 miljardit inimest.
104. Täna on inimtegevuse poolt oluliselt muudetud 75% maismaaskooslustest ja 66% ookeanidest.
Allikas: IPBES Global Assessment 2019.
105. Enam kui kolmandik maismaast ja 75% mageveeressurssidest on kasutusel põllumajanduses.
Allikas: IPBES Global Assessment 2019.
106. Inimese kasvatatavatest toidutaimedest sõltub tolmeldajatest umbes 80% liike ja sorte.
Ilma putukateta poleks meie toidulaual näiteks puuvilju, juurvilju, pähkleid ega kohvi. Kui putukad äkki maakeralt kaoks, sureks nälga umbes viiendik inimkonnast.
107. 2016. aasta seisuga oli maailmas kaitse all 14,7% maismaast ja siseveekogudest, 10,2% rannikuveest ja 4,12% ookeanidest.
Allikas: Protected Planet Report 2016. Kaitsealade efektiivsus varieerub riigiti oluliselt.
108. Hinnatakse, et efektiivseks kaitseks peaks maailmas kaitse all olema vähemalt 30% meie planeedi maismaast ja ookenidest.
Vastav eesmärk pakutakse välja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames; eesmärgiks on saavutada see aastaks 2030.