Geoloogia

Geoloogia

Härma müür
91. Eesti eluta loodusest annab ülevaate Eesti ürglooduse raamat, mille koostamisega alustati aastal 1982.
Ürglooduse raamatu koostamise idee tekkis 1970. aastate lõpul looduskaitsjal ja geoloogil Herbert Viidingul. Tema koostatud kava arutati Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjonis ja Teaduste Akadeemia keemia-, geoloogia- ja bioloogiateaduste osakonnas ning selle kiitis heaks akadeemia presiidium. Kava teostamise otsustas 17. mail 1982 Eesti NSV MN presiidiumi keskkonnakaitse ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise komisjon. Ürglooduse raamatusse kanti 1) looduskaitse alla võetud objektid; 2) kaitseala piiresse jäävad teaduslikku, maastikulist, veekaitselist, kultuurilist, ajaloolist, esteetilist või pedagoogilist väärtust omavad objektid; 3) seni veel kaitseta, kuid eelmainitud põhjustel tähelepanuväärsed objektid.
92. Eesti ürglooduse raamat on andmebaas, milles on registreeritud 2528 objekti.
227 paljandit ja koobast, 269 pinnavormi, 222 allikat, 76 järve, 73 sood, 1600 rändrahnu ja kivikülvi.
Kolm mahult kõige suuremat rändrahnu on: 1) Ehalkivi Letipea neemel (930 m³), 2) Muuga Kabelikivi (728 m³), 3) Majakivi Juminda Poolsaarel (584 m³). Kokku on rändrahne või kivikülve kaitse all 366.
94. Põhja-Eesti klindiastangu jalamil paljanduv sinisavi on maailma kõige vanem savi vanusega 530 miljonit aastat.
Teised analoogsed savid on muutunud kiviks, kuid Põhja-Eesti klindiastangu sinisavi on säilitanud kõik savile iseloomulikud omadused.
95. Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand kõrgusega kuni 43 meetrit.
Keldremüüril paljandub Gauja lademe Lode kihistu liivakivi, mis on 377–373,5 miljonit aastat vana.
96. Taevaskoja paljandite liivakivi hakkas settima 380,5–377 miljonit aastat tagasi.
Taevaskoja paljandid kuuluvad Burtnieki lademe Härma kihistikku.