Võimaluste otsing

Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru

  • Märjal ajal on Keila-Valingu lõik, Piissoo ja Sõmeru vaheline lõik ning matkatee lõik Pikavere-Viskla tee juures muda ning võimaliku üleujutuse tõttu raskesti läbitavad.
  • Võrumaal Värska ja Piusa kandis on hooldatud tulekaitseribasid, mistõttu on ratastega liikumine liivastel radadel kohati raskendatud.
2013. aastal lisandus olemasolevale Oandu-Aegviidu-Ikla rajale uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele. Uus haru loodi samal põhimõttel nagu esimenegi, sidudes olemasolevad rajad ja peatuskohad ühtseks teeks. See haru sai mõnevõrra pikem - kilomeetreid oli sellel esialgu tervelt 628.
2015. aastal lisandus nimetatud harule veel üks lõik - 192 km pikkune tee Perakülast Aegviiduni, mis koos Aegviidu-Ähijärve lõiguga moodustavadki nüüd RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.

RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru läbib üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib oma 812 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke – ilusaid liiva- ja kliburandu Läänemaal, süngeid metsalaasi Harjumaal, kauneid viljavälju Eestimaa viljaaidas Järvamaal, muljetavaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning kodumaiseid "kõige-kõige-kohti" Võrumaal.

Rada on looduses tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

Olulised materjalid

Allalaetavad failid GPS seadmetele

Zip-failid GPS seadmetele sobivas formaadis (Garmini gpx). gpx-failide laadimiseks Garmini GPS-seadmesse võib kasutada programmi BaseCamp, mida saab alla laadida Garmini kodulehelt.
Peraküla
Aegviidu
Ähijärve
Vihterpalu
Ohtu
Alavere
Oostriku
Elistvere
Kantsi
Kiidjärve
Piusa
Pähni
  • Matkapass
Matkateelisele pakume erinevaid soodustusi ja hüvesid, mille saamiseks annab õiguse Matkateelise pass.
Täpsem info
  • RMK kingitus Eesti 100. sünnipäevaks!
I lõik Peraküla-Vihterpalu (27 km)
Eesti pikim matkatee saab alguse Nõva külastuskeskuse juurest Perakülas ja kulgeb esialgu mööda pea sajandivanust munakiviteed, jõudes hiljem inimtühjadesse metsadesse ning lõpuks suisa mere kaldale. Raja äärde jääb nii kauneid järvi, ilusaid liivarandu kui ka mõnusaid külakesi.
Looduskeskus Nõva külastuskeskus
Lõkkekoht Allikajärve lõkkekoht, Keibu lõkkekoht II, Keibu lõkkekoht I, Lepaaugu lõkkekoht, Vihterpalu lõkkekoht
Puhkekoht Toatsejärve puhkekoht
II lõik Vihterpalu-Ohtu (46 km)
Sellel lõigul kulgeb matkatee peamiselt mööda pinnas- ja kruusateid mõnusate männimetsade vahel. Teele jääb mitu huvitavat ja väga olulist vaatamisväärsust nagu Harju-Risti kirik, Padise klooster, Rummu karjäär ja Vasalemma loss.
Harju-Ristil, Padisel ning Vasalemmas on poed, kus matkaline saab täiendada enda toidumoonavarusid.
Lõkkekoht Padise lõkkekoht, Ohtu lõkkekoht, Vihterpalu lõkkekoht
III lõik Ohtu-Alavere (83 km)
See matkateelõik on päris vaheldusrikas. Ehkki paljus kulgeb matkatee sellel lõigul mööda suuremaid ja väiksemaid kruusateid, jääb teele ka pikki, kitsaid nng võrdlemisi metsikuid radu, mille läbimine võib nii mõnelegi väljakutseks osutuda. Teele jääb ka õpperadu, näiteks Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada. Ka üks rabalapike jääb siin teele - nimelt Kiili vallas olev Saarte raba. Lisaks läbib matkatee Tuhala-Nabala looduskaitseala, mis loodud karstimoodustiste kaitseks. Tallinna läheduse tõttu tuleb sellel lõigul ületada ka mitu suuremat maanteed.
Lõkkekoht Metsanurme lõkkekoht, Ohtu lõkkekoht, Alavere lõkkekoht, Saula lõkkekoht, Saarte raba lõkkekoht
IV lõik Alavere-Aegviidu (32 km)
Sellel lõigul jõuab matkatee Kõrvemaa metsade vahele. Alaveres jääb teele pood, kus võimalik moonavarusid täiendada. Teele jäävad ka Jägala jõgi ning Jänijõgi. Lõigu lõpp-punktiks on Aegviidu külastuskeskus.
Looduskeskus Aegviidu külastuskeskus
Lõkkekoht Krani lõkkekoht, Alavere lõkkekoht
V lõik Aegviidu-Oostriku (107 km)
Aegviidu külastuskeskuse õuelt algav matkatee lõik lookleb esimesed 30 kilomeetrit samas jäljes Oandu-Ikla matkateega. Matsimäe oosile tõustes toimub lahknemine matkakodu "Rabav" juures, kus Ähijärve suund keerab otse lõunasse.
Üle Seli raba jõuab rada Simisallu ja sealt edasi Vargamäele ning sealt edasi üle Kodru raba Järva-Madisele. Siin saab mõneks ajaks otsa nö. klassikalises mõistes looduses matkamine, sest rada lookleb risti läbi Järvamaa suures osas mööda teid, mis valdavalt ääristatud põllu- ja heinamaadega.
Suurematest kohtadest jäävad rajale Järva-Madise, Aravete, Järva-Jaani ja Koeru, kus kõikjal võimalik varusid täiendada, tsivilisatsiooni nautida või siis lausa oma retke alustada-lõpetada.
Koeru läbitakse mööda peatänavat ning asulast välja jõudes võetakse suund Norra allikatele. Liigutakse edasi mööda kruusateed Endla looduskaitseala lääneossa.
Looduskeskus Aegviidu külastuskeskus
Loodusmaja Simisalu loodusmaja
Lõkkekoht Mägede lõkkekohad, Napu lõkkekoht, Noku lõkkekoht, Matsimäe karjääri lõkkekoht, Kurisoo lõkkekoht, Rava lõkkekoht, Oostriku jõe lõkkekoht, Kalajärve lõkkekoht, Tamme lõkkekoht
Telkimisala Nikerjärve telkimisala
VI lõik Oostriku-Elistvere (76 km)
See matkatee lõik algab Endla looduskaitseala lääneosa imeliste allikate piirkonnaga. Edasine matkatee kuni Hundissaare lõkkekohani kulgeb metsade- ja niitude vahel mööda kruusateed. Hundissaarest edasi kulgeb tee mitmeid käänakuid tehes metsamassiivis mööda kruusakattega metsasihte kuni Jõgeva-Põltsamaa maanteeni ja sealt metsasisest teed pidi Siimusti lõkkekohta.
Matkatee kulgeb läbi Siimusti, mööda kõvakattega teed jõutakse Härjanurmeni, edasi ületatakse Pedja jõgi ja liigutakse põldude vahel ja mööda meeleolukat metsamaastikku kulgevat kruusateed kuni Tartu-Jõgeva maantee ja raudteeni, mis ületatakse raudtee all oleva tunneli kaudu.
Peatuskohaks on Kassinurme lõkkekoht, sealt lahkudes avaneb voore laelt kaunis vaade ja kruusatee kulgeb edasi mööda vahelduva maastikuga maalilist Vooremaad. Rada möödub Raigastvere järvest ja jõuab Elistvere looduskeskuse juurde, kus saab joogiveevarusid täiendada ja küsida teavet. Parkla autodele ja bussidele, hea koht matka alustamiseks ja lõpetamiseks.
Lõkkekoht Oostriku jõe lõkkekoht, Siimusti lõkkekoht, Hundissaare lõkkekoht, Elistvere lõkkekoht, Purskava allika lõkkekoht, Kassinurme lõkkekoht
VII lõik Elistvere-Kantsi (80 km)
Elistverest saab kõvakattega teed mööda Maarja asulani, edasi liigutakse mööda kruusateed Saare järve ääres kaunis männimetsas asuva Papi lõkkekohani. Sealt edasi Kaiu järvedeni saab liikuda lausa mööda kõvakattega teed, kus jääb matkateele viis telkimisega lõkkekohta. Edasi jätkub matkatee valdavalt mööda metsateid ja -sihte Kaiu mõhnastiku ja Selgise mägede vahelduval maastikul kuni Kukemetsa metsaonnini. Metsaonnist edasi liigutakse mööda külavaheteid. Vajadusel saab peatuda-ööbida maanteelähedases Tähemaa lõkkekohas ja seejärel liikuda taas mööda maanteed ning kruusa- ja külavaheteid Emajõe äärde, kus kulgeb Emajõe õpperada, mille teises ja kolmandas lõkkekohas on võimalik telkida, rajal asub ka mitmeotstarbeline puhkeobjekt VARI.
Ka Emajõe ääres olev Kantsi lõkkekoht on kokkuleppel Luunja vallaga endiselt avalikus kasutuses.
Looduskeskus Elistvere loomapargi külastuskeskus
Lõkkekoht Papi lõkkekoht, Elistvere lõkkekoht, Kaiu järve lõkkekoht, Tähemaa lõkkekoht, Tammeluha lõkkekoht, Jõemõisa lõkkekoht, Kalamehe lõkkekoht, Kukeseene lõkkekoht
Matkarada Tammeluha matkarada (3 km)
Metsaonn Kukemetsa metsaonn
VIII lõik Kantsi-Kiidjärve (44 km)
Kantsist liikuma asudes tuleks jälgida kella, et Kavastusse ei jõutaks selleks ajaks, kui parvemees lõunat peab või tööpäeva juba lõpetanud on. Nimelt üle Emajõe saab Kavastus parvega, jalgsi matkajaid viiakse üle ka paadiga. Teiselpool Emajõge kulgeb rada algul mööda kõvakattega teed Kastre külani. Seejärel mööda sirgeid metsasihte ja -teid ning hiljem põldude vahel Võnnu asulani. Peale Võnnut jõutakse mööda kruusa- ja metsateid Ahja lõkkekohta. Lõkkekohast edasi liikudes jõuab Ahja asulani, kus on olemas kauplus, söögikoht, Ahja mõis ja apteek. Teele jääb ka ujumiskoht, kus end palavaga värskendada saab.
Edasi kulgeb rada Valgesoo maastikukaitsealani, kus olemas lõkkekoht ja võimalus põigata 2 km Valgesoo õpperajale, et heita pilk läbi kollase National Geographicu raami kaunile rabamaastikule.
Kiidjärve külastuskeskus asub Kiidjärve külas maalilise Ahja jõe kaldal. Külastuskeskuse juurest on sobilik matka alustamine ja lõpetamine, kuna olemas ka parkla autodele. Külastuskeskuse lahtiolekuaegadel võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet.
Looduskeskus Kiidjärve külastuskeskus
Lõkkekoht Ahja lõkkekoht
Õpperada Valgesoo õpperada (1,8 km)
IX lõik Kiidjärve-Piusa (121 km)
Kiidjärvelt liigub rada Ahja jõe kallast mööda Taevaskojani ja sealt edasi Otteni metsamajja. Matkarada liigub mööda ühe populaarsema Eesti filmi „Viimse reliikvia“ võttepaikadest. Edasi kulgeb rada läbi Põlva linna, Peri, Leevi ja Paidra külade Meenikunno maastikukaitsealale. Maastikukaitsealal asuvad lähestikku Eesti üks läbipaistvama veega Valgejärv ja üks Euroopa pruuniveelisemaid järvi – Mustjärv.
Jõudes  Värskasse, jätkatakse teekonda kunagise Värska Lõunalaagri kaudu Piusa koobaste juurde.
Looduskeskus Kiidjärve külastuskeskus
Lõkkekoht Sõnajala lõkkekoht, Leevi lõkkekoht, Valgjärve lõkkekoht, Mustjärve lõkkekoht, Värska lõkkekoht, Poogandi lõkkekoht, Lõunalaagri lõkkekoht, Otteni lõkkekoht, Peri lõkkekoht, Paidra lõkkekoht, Piusa lõkkekoht
Matkarada Meenikunno matkarada (5,8 km), Lõunalaagri matkarada (1,8 km või 2,3 km)
Metsamaja Otteni metsamaja, Päikeseloojangu metsamaja, Luige metsamaja, Värska metsamaja II, Värska metsamaja I
Metsaonn Liipsaare metsaonn, Rebasmäe metsaonn
Vaatetorn Liipsaare vaatetorn
X lõik Piusa-Pähni (103 km)
Tee on võtnud suuna Võrumaa poole. Seda lõiku saaks iseloomustada sõnadega „Eestimaa kõige, kõige…“. Rada kulgeb mööda kõige suurema langusega Piusa jõe kallast, möödub Eestimaa kõige kõrgemast liivakivipaljandist Härma müürist, kõrgemaist tipust Suur Munamäest ja kõige sügavamast järvest Rõuge Suurjärvest.
Kui läbitud ka Luhasoo maastikukaitseala, jõutakse Pähni külla, kus asub Pähni külastuskeskus. Siit võib ka matka alustada ja lõpetada. Külastuskeskuse lahtiolekuaegadel on võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet.
Looduskeskus Pähni külastuskeskus
Lõkkekoht Kavadi järve lõkkekoht, Vaskna järve lõkkekoht, Haanja lõkkekoht, Lõunatipu lõkkekoht, Rattaradade lõkkekoht
Matkarada Kirikumäe matkarada (3,2 km), Kavadi järve matkarada (2,2 km), Vällamäe matkarada (3,3 km-punane tähistus), Piusa jõe ürgoru matkarada (15 km)
Metsamaja Vällamäe metsamaja
Metsaonn Pähni metsaonn
Õpperada Luhasoo õpperada (5 km), Paganamaa õpperajad (3,8-4,7 km)
XI lõik Pähni-Ähijärve (105 km)
Seda rajalõiku iseloomustavad kurvilised külavahe- ja metsateed, künklikud ja avarad põllud, ohtralt järvi ja kupleid ning metsades suviti rikkalikult marju ja seeni.
Pähnilt kulgeb matkatee mööda metsa-, põllu- ja külavaheteid legendiderohkele Paganamaale, mille ehteks on Piiriojal asuv järvedeahelik. Siinseid järvi poolitab Eesti-Läti piir. Paganamaalt tuleb rattureil ja jalgsimatkajatel edasi liikuda erinevaid teid mööda. Matkajad suunatakse metsikusse metsa ja ratturid mööda metsa- ja külavaheteid Metsavenna lõkkekohta. Seal on olemas kauplus ja turismitalu, kus võimalus osa saada metsavendade elust. Edasi suundub rada läbi Naha küla Eestimaa lõunatippu. Peale tipuvallutamist tuleb liikuda mööda metsavaheteid Tellingumäele, kus on vaatetornist võimalik heita pilk imelisele käänakuterohkele Mustjõe luhale. Edasi kulgeb matkarada läbi kaunite ja valgusrohkete Koiva männikute ja metsase Karula rahvuspargi Ähijärvele. Seal asuvast külastuskeskusest on hea oma matka nii alustada kui lõpetada. Keskuse lahtiolekuaegadel võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet. Väsinud matkalistel on võimalik öömaja saada külastuskeskuse kõrval asuvas majutushoones.
Looduskeskus Pähni külastuskeskus, Karula rahvuspargi külastuskeskus
Lõkkekoht Tellingumäe lõkkekoht, Alumati lõkkekoht, Kõrgeperve lõkkekoht, Veski lõkkekoht, Linnajärve lõkkekoht, Ähijärve lõkkekoht, Metsavenna lõkkekoht, Lõunatipu lõkkekoht, Paganamaa lõkkekoht
Metsaonn Pähni metsaonn, Kivi metsaonn
Telkimisala Suuremäe telkimisala
Õpperada Paganamaa õpperajad (3,8-4,7 km)